Riigikohus leidis kahes hiljutises otsuses, et korduvate liiklusrikkumiste puhul ei pruugi rahatrahv olla tõhus karistus ja selle asemel on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine.
Riigikohus on lahendanud viimastel kuudel kaks väärteoasja, mis puudutavad kiiruseületajatele määratud karistusi. Mõlemal juhul võttis politsei korduvalt liiklusrikkujalt karistuseks ära juhtimisõiguse, kuid maakohus asendas selle hiljem rahatrahviga.
Riigikohus tühistas maakohtu otsused kaalutlusvigade tõttu ja jõustas politsei määratud karistused – ühel juhul peatati liiklusrikkuja juhtimisõigus neljaks ja teisel juhul kaheks kuuks.
7. mail avaldatud otsuses rõhutas riigikohus, et juhtimisõigus on inimesele antud eriõigus ja seda hüve saab seaduse alusel piirata. Samuti pole juhtimisõiguse äravõtmine niisugune karistus, mida on võimalik kasutada üksnes erandjuhtudel.
Riigikohus märkis, et kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, mille järgi on vaja reageerida rikkumisele rangemalt olukorras, kus senised karistused pole soovitud mõju avaldanud. Rahatrahv on üldjuhul karistusena ammendunud ega täida ennetuslikku eesmärki, kui liiklusrikkujale varem määratud trahv või trahvid pole mõjutanud teda uutest süütegudest hoiduma. Mootorsõiduki juht, kes eirab jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatel ohtlik ning tuleb liiklusest kõrvaldada.
Ühes arutusel olnud kohtuasjas oli autojuhti karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest viimase aasta jooksul juba kolm korda. Teises asjas sõitis aga juht üheksa kuu jooksul teist korda lubatust üle 40 kilomeetri tunnis kiiremini.
Riigikohus tuletas ka meelde, et kiiruseületamise karistusväärsus põhineb selle üldisel ohtlikkusel. Seetõttu pole tarvis eraldi kindlaks teha, kas rikkumine põhjustas tegeliku ohu või muu negatiivse tagajärje.
Samas tõi riigikohus ühes asjas karistuse määramisel välja, et maanteel suurest raskeveokist ja mitmest sõiduautost korraga möödasõidu tegemine oli juba iseenesest ohtlik. Seejuures ületas autojuht lubatud kiirust vähemalt 44 kilomeetrit tunnis ja tekitas võimaliku ohuolukorra vastutuleva mootorratturiga. Teisel juhul aga ületas juht lubatud kiirust ligikaudu 30 kilomeetrit tunnis linnas, päevasel ajal ja liiklusvoos.
Ühtlasi nentis riigikohus mõlemas kohtuasjas, et korduvale liiklusrikkujale juhtimisõiguse alles jätmist ei õigusta muu hulgas argument, et see on talle tööalaselt vajalik.
Allikas: BNS
