Rahandusministeeriumi värske statistika kohaselt korraldati 2025. aastal Eestis kokku 9137 riigihanget, mille eeldatav kogumaksumus ulatub üle 8 miljardi euro.
Kuigi hangete koguarv kasvas aastaga 340 võrra, iseloomustab möödunud aastat stabiilsus ning ettevalmistus olulisteks seadusemuudatusteks, mis lihtsustavad menetlusi ja tõstavad riigihangete strateegilist mõju Eesti majandusele.
„Riik on Eesti majanduse suurim hankija. Tema vastutus on nii ausad konkurentsireeglid kui võimalikult paljude pakkujate juurdepääs oma hangetele,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi.
2025. aastal alustatud hangete tulemusel on 2026. aasta aprilli alguse seisuga sõlmitud juba 14 850 hankelepingut ning see arv kasvab veelgi, kuna osa menetlusi on veel käimas. Turu aktiivsust peegeldab ka pakkujate huvi, mis püsis stabiilselt kõrge – keskmiselt osales ühes hankes 4,4 pakkujat.
Strateegilises vaates oli 2025. aasta murranguline keskkonnahoidlike hangete jaoks, mille osakaal tõusis 21 protsendini, ületades mäekõrguselt seatud sihttaseme. Samal ajal näitavad andmed, et 87 protsenti juhtudest selgub võitja endiselt madalaima hinna alusel, mis tähendab, et kvaliteedikriteeriumite laialdasem kasutamine vajab hankijate seas täiendavat julgustamist ja oskusi. Selle toetamiseks viidi edukalt lõpule kaheaastane koostööprojekt OECD-ga, mille tulemusel valminud kompetentsimudel, koolitused ja juhised aitavad tõsta valdkonna spetsialistide professionaalsust.
Õigusloome vallas oli 2025. aasta ettevalmistusperioodiks 2026. aasta sügisel jõustuvatele riigihangete seaduse muudatustele. Planeeritavad muudatused, sealhulgas lihthanke piirmäärade tõstmine ja siseriikliku regulatsiooni lihtsustamine, on suunatud töö- ja halduskoormuse vähendamisele nii hankijate kui ka pakkujate jaoks. Lisaks kaasajastati julgeoleku- ja kaitsehangete reegleid, et vastata muutunud julgeolekuolukorrale ja tagada efektiivsem taustakontroll.
Riigihangete valdkonna pikka ajalugu ja tulevikuvaadet tähistatakse tänavu konverentsiga „30 aastat riigihankeid taasiseseisvunud Eestis“, meenutades kolme aastakümne möödumist riigihangete seaduse vastuvõtmisest.
„Oleme jõudnud arenguetappi, kus keskkonnahoidlikkus on saamas normiks ning fookus nihkub üha enam hangete kvaliteedile, professionaalsuse tõstmisele ja liigse bürokraatia vähendamisele,“ ütles Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna juht Estella Põllu.
