Oktoobri lõpus pussitas tingimisi karistust kandnud 39-aastane Tarmo oma endist elukaaslast ning põhjustas seejärel Nõo lähistel avarii, mille tagajärjel hukkus kaks inimest. Pärast juhtunut alustas politsei põhjalikku juhtumianalüüsi, mis näitab Lõuna prefektuuri juht Koppeli sõnul selget vajadust anda politseile rohkem õigusi.
Esmane kokkuvõte on nüüd olemas. Politsei hinnangul tegid esmareageerijad kõik, mis sel hetkel oli võimalik, kuid süsteemis on kohti, mis vajavad muutmist. Koppel rõhutas, et uurimine jätkub ning juba praegu on selge, et lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel vajab politsei suuremat otsustusvabadust.
“Võime öelda, et politsei tegi kõik, mis esmareageerijatel oli selle juhtumi puhul võimalik,” ütles Koppel. “Kuid kui tervikpilti vaadata, siis me ei saa sellega rahule jääda, et üks on vigastatud ja kaks inimest surnud.”
Koppel kordas, et analüüs ei puuduta ainult üht juhtumit. Nõo tragöödia hõlmab mitut väljakutset ja mitme asutuse – kriminaalhoolduse, prokuratuuri ja kohtu – varasemaid otsuseid. Selle selgitamine võtabki kauem aega. Samuti täpsustas ta, et esmane kokkuvõte valmis vähem kui nädalaga, kuid selle avalikustas siseminister Igor Taro.
Prefekti sõnul tuleb lähisuhtevägivalla puhul vaadata tervikpilti: kriminaalhooldus, ohvriabi, tervishoid ja ka protsesside ülesehitus. “Võtmekohad on meie haridus, tööjõud ja seadusandlus, nende valdkondade areng määrab meie tuleviku,” märkis ta.
Koppel tõi esile ka politsei varasema mure: “Politsei on tegelikult juba ammu rääkinud, et patrullil võiks lähisuhtevägivalla sündmuskohal olla rohkem õigusi. Näiteks määrata teo toimepanijale viibimiskeeld praeguse 12 tunni asemel 72 tunniks.”
Praeguse korra järgi võib karistus olla läbi juba enne, kui info ühest asutusest teise jõuab. Koppeli sõnul ei ole tegu üksikjuhtumiga – aastas registreeritakse ligi 10 000 lähisuhtevägivalla juhtumit ning Lõuna regioonis on harv ööpäev ilma vastava väljakutseta.
Sarnast vajadust näeb ka vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla. Ta tõdes, et Nõo juhtum jõudis kriminaalhoolduse vaatevälja liiga hilja ning seetõttu ei saanud koostööd piisavalt kiiresti tekkida. “Usun siiski, et praktika võiks muutuda,” lisas ta, viidates sellele, et enamik lähisuhtevägivalla juhtumeid kulgeb sama mustriga – pärast esmast sekkumist läheb elu edasi, kuigi menetlus alles käib.
Salla hinnangul tuleks senisest sagedamini rakendada kinnipidamist, vahistamist või lähenemiskeeldu. “Olulisemgi kui karistus ise on see, mis juhtub vahetult pärast tegu,” märkis ta.
Juhtumi kohta on nüüd kaks selget teadmist: politsei analüüs valmib novembris ning siseminister Igor Taro on kinnitanud, et politsei saab suuremad õigused ja vastavad seadusemuudatused on töös. Taro sõnul ei saanud politsei Nõo juhtumis kehtestada ka tõhusat viibimiskeeldu.
Allikas: BNS
