Politsei hoiatab armukelmide eest: eelmisel aastal peteti välja mitusada tuhat eurot

2024. aastal peteti Eesti elanikelt välja ligikaudu 300 000 eurot armukelmuse kaudu. Eelmisel aastal teatati politseile 28 armukelmuse juhtumist, millest 19 puhul langesid inimesed kelmide ohvriks. Kahjusummad ulatusid vahemikku 230–70 000 eurot. Enamik kelmustest toimus Tallinnas ning peamine sihtmärk olid eakamad naised, keda ahvatleti Tinderis.

Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson selgitas, et armukelmid ei suhtu inimestesse isikliku huvi pärast, vaid järgivad täpselt kavandatud mudelit. Petturid kasutavad välja töötatud suhtlustaktikaid, mis on suunatud ohvri üksildusele, kaastundlikkusele ja empaatiale, et raha kergemini saada. Emotsionaalne suhtlusstiil võib aja jooksul muutuda järjest intensiivsemaks ja lõpuks viia ähvardusteni. Kui raha on saadud, siis keelduvad kelmid kas suhtlusest või küsivad uut summat.

Politseijuht rõhutas, et isikuandmeid ei tohi võõrastele jagada ning rahalisi ülekandeid ei tohiks teha inimestele, keda päriselt ei tunne. Ta soovitas enne suuremate rahasummade üleandmist küsida sõprade nõu ja suhtluses kahtluse korral kohe politseile teatada.

Koostöös väitlusseltsiga koostas politsei kriitilised küsimused igaühele, kes soovib end teadlikumalt armukelmide eest kaitsta.
Enne, kui suhtlusesse asud, küsi endalt:
Miks ta ei suhtle kindlustuse, korrakaitse, krediidiasutuse, tolli või muu ametkonnaga, et probleem mõistlikul moel lahendada?
Mis see temast räägib, kui tal puudub tugivõrgustik ja tuttavad päriselus, kes teda aitaks?
Mida selline olukord tema usaldusväärsuse ja asjalikkuse kohta sulle ütleb?
Kas soovid end siduda kellegagi, kelle tegude tagajärgi oma säästudega klaarida?
Kuidas mõjutab see teie suhet, kui otsustad talle raha andmata jätta?
Vaata lähemalt videost:

Welcome Back!

Login to your account below

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Add New Playlist