Euroopa Liit kehtestas Venemaale uue sanktsioonipaketi

Euroopa Liit kiitis neljapäeval heaks 19. sanktsioonipaketi, mille eesmärk on tugevdada survet Venemaale ja piirata tema sõjamasina rahastamist.

Üks olulisemaid samme on keeld osta, importida või Euroopa Liidule üle anda Venemaalt pärit või sealt eksporditud veeldatud maagaasi, mis hakkab kehtima alates 2027. aastast. Samuti laiendatakse atsükliliste süsivesinike keeldu – muu hulgas kaotatakse erand isobutaanile, millele Eesti on juba kehtestanud riikliku sanktsiooni.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul näitab uus sanktsioonipakett, et Euroopa ei väsi ega tagane. „Euroopa Liit tõstab teadlikult ja järjekindlalt agressiooni hinda Venemaa jaoks ning jätkab tööd selle nimel, et tõkestada sanktsioonidest möödahiilimist,“ ütles Tsahkna.

Tema sõnul vähendavad sanktsioonid oluliselt Venemaa energiasektori tulusid ja takistavad sõjamasina rahastamist: „Venemaa energiasõltuvusest vabanemine on Euroopa Liidu huvides, sest Moskva on korduvalt kasutanud energiavarustust relvana.“

Mida sanktsioonipakett sisaldab

Uue paketi kohaselt keelatakse turismiteenuste osutamine Venemaal, et vähendada Venemaa tulusid ja vältida mittevajalikke reise, kuna ELi kodanikel on kasvanud oht põhjendamatuks kinnipidamiseks.

Samuti keelatakse osalemine, ühisettevõtete loomine ja rahastamine Venemaa erimajandus- ja innovatsioonitsoonide ettevõtetega.

Sanktsiooninimekirja lisati üle 117 laeva, millele kehtib Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise ja teenuste osutamise keeld. Kokku on EL nüüdseks sanktsioneerinud üle 560 peamiselt Venemaa naftat vedava laeva.

Finantssektoris kehtestati tehingukeeld viiele Venemaa pangale ja piirangud krüptovara teenustele Venemaa kodanikele.

Kaubanduses lisati sanktsioonide nimekirja 45 sõjalise lõppkasutusega või sanktsioonidest möödahiilimist soodustavat ettevõtet, sealhulgas mitmed kolmandate riikide firmad, mis toetavad Venemaa varilaevastikku või sõjatööstust.

Lisaks kehtestati piirangud kaupadele ja tehnoloogiatele, mida kasutatakse Venemaa sõjatööstuses – näiteks haruldased metallid, sool, tsement, grafiit ja kummitooted.

Venemaa diplomaatidele ja konsulaartöötajatele kehtestatakse teavitamiskohustus, kui nad plaanivad reisida või transiidina läbida teist ELi riiki. Riigid võivad nõuda ka eelnevat reisiloa taotlemist.

Sanktsiooninimekirja lisati 63 uut nime – nende seas Venemaa sõjatööstust ja propagandat toetavad isikud ning Ukraina laste küüditamises osalejad.

Välisministri sõnul on järgmise, 20. sanktsioonipaketi ettevalmistus juba alanud

„Venemaa peab mõistma, et rahvusvahelisel areenil pole kohta riigil, kes rikub jõhkralt rahvusvahelist õigust ja ründab suveräänseid riike,“ rõhutas Tsahkna. „Me ei peatu enne, kui Venemaa on vastutusele võetud, on lahkunud Ukrainast ja hüvitanud tekitatud kahju.“

„Me ei lepi poolikute lahendustega. Iga uus pakett tugevdab sõnumit: Ukraina ei ole üksi ja Venemaa ei pääse karistuseta,“ ütles Tsahkna.