Eesti Kunstine Liidu (EKL) ligi 700 000 euro suuruse kahju taga on liidu pearaamatupidaja, kes langes veebikelmide ohvriks.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rait Pikaro sõnul on tegemist osaga pettuste laviinist, mis on Eestit tabanud viimase paari aasta jooksul ning pihta on saanud tavalised Eesti inimesed, aga ka mitmed firmad ja asutused.
Pikaro sõnul oli kelmidel esimene kontakt EKL-i pearaamatupidajaga 7. mail, kui talle helistati näiliselt Omniva kandekeskuse nimel ning sooviti üle anda tähitud kirja EKL-i eelmisele presidendile. Selleks palusid kelmid raamatupidajal ennast tuvastada, mida ta kelmide pakutud platvormile PIN-koode sisestades ka tegi.
Seejärel tuli kelmidelt kõne Eesti Panga nimel ja teatati, et raamatupidaja on sattunud küberrünnaku ohvriks ja tuleb kiiresti reageerida, et arvetel olevat raha kaitsta. “Siis tuli juba kõne politsei nimel, paluti vormistada fiktiivseid dokumente, ning lõpuks räägiti kannatanule, et ta on kaasatud salajasse politseioperatsiooni, et kurjategijad tabada,” kirjeldas Pikaro toimunut.
Tema sõnul said kelmid täieliku kontrolli EKL-i kontode üle ning kelmusprotsess jõudis väldata veel nädal aea. Muuhulgas loovutas pearaamatupidaja kelmidele ka oma isiklikud pangakaardid, pannes need pakiautomaati.
Kui politsei 15. mail pangast toimunust teada sai ja kiirelt reageeris, siis kelmid veel tegutsesid peataamatupidaja arvutis. “Saime selle protsessi koheselt lõpetada. Samas jõudsid rahad liikuda viie välisriigi kontodele ning raha kättesaamise perspektiiv on minumaalne,” ütles Pikaro.
Politsei on alustanud kriminaaluurimise arvutikelmuse paragrajhvi järgi.
Eesti Kunstnike Liidu president Maarin Ektermann rääkis, et sai 15. mail kella 13 ajal kõne pangast, et pearaamatupidaja konto kaudu toimuvad liidu arvetel kahtlased tehingud.
“Meil on liidul kontod nii Swedbankis kui ja SEB-s ja rünnakud puudutasid mõlemaid kontosid,” rääkis Ektermann.
Tema sõnul selgitas ka kahju suuruse, tegi kohe avalduse politseisse ja teavitas toimunut ka kultuuriministeeriumi. Esialgsetel andmetel said kelmid liidu arvetelt kätte ligi 700 000 eurot. Pikaro lisas, et ka raamatupidaja isiklik raha ligi paarikümne tuhande euro ulatuses langes kelmide kätte.
Ektermanni sõnul olid EKL-i arvetel kultuuriministeeriumi sihtfinantseeinguga laekunud raha loometoetusteks ja kunstnike palga maksmiseks. Ühtlasi oli arvetel tegevustoetuste raha galeriide jaoks, mis tuleb kultuuriministeeriumilt, Tallinna linnalt ja Kultuurkapitalilt, ühtlasi liidu omatulud.
Ektermanni sõnul kutsus ta esmaspäevaks kokku liidu erakorralise volikogu, kus otsustati moodustada kriisikomisjon. “Maikuu palgad saame ära maksta ja teenuse osutajatele me praegu võlgu ei jää, kuid mis saab lähikuudel, on juba kriisikomisjoni otsustada,” ütles Ektermann.
Tema sõnul on liidul vara kinnisvara ja kunsti näol, mida on võimalik realiseerida, ning ilmselt tuleb seda teha.
Allikas: BNS
