Euroopa Komisjoni teisipäeval avaldatud andmete kohaselt hukkus 2023. aastal Eesti teedel miljoni elaniku kohta 50 inimest, mis on seitse inimest rohkem kui eelmisel aastal.
Euroopa Liidu keskmine oli eelmisel aastal 44 hukkunut miljoni elaniku kohta. Parimad näitajad olid Rootsis ja Taanis, kus hukkus vastavalt 20 ja 24 inimest miljoni elaniku kohta. Kõige rohkem liiklusõnnetustes hukkunuid oli Rumeenias ja Bulgaarias, kus suri vastavalt 77 ja 74 inimest miljoni elaniku kohta. Siiski, erinevalt Eestist on mõlemas riigis liiklussurmade vähendamisel tehtud märkimisväärseid edusamme.
Kokku hukkus Euroopa Liidus mullu liiklusõnnetustes ligi 19 800 inimest, mis on 3 protsenti vähem kui 2023. aastal, ehk 600 inimest vähem. Kuigi liiklussurmade arv vähenes kogu Euroopa Liidu piires, on üldine paranemine liiga aeglane ning enamik liikmesriike ei suuda saavutada eesmärki vähendada liiklussurmade arvu poole võrra 2030. aastaks.
Komisjon teeb ettepanekuid liiklusohutuse parendamiseks
2023. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon liiklusohutuse tõhustamiseks mitmed ettepanekud, sealhulgas ajakohastatud juhiloanõuded ja piiriülesed täitemenetlused. Samuti võetakse peagi vastu uued tehnoülevaatuse eeskirjad, et vähendada ohtlike sõidukite arvu Euroopa teedel.
Mõned riigid, nagu Bulgaaria, Taani, Leedu, Poola ja Sloveenia, liiguvad jõudsalt eesmärgiks seatud 50-protsendilise liiklussurmade vähendamise poole. Eestis ja Iirimaal on aga viimastel aastatel liiklussurmades hukkunute arv kasvanud.
Maapiirkonnad ja riskirühmad
Maapiirkondade teed kujutavad endiselt suurimat ohtu, kuna 52 protsenti surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest toimub just seal. Enamik liiklusõnnetustes hukkunud on mehed (77 protsenti). Kõige haavatavamad on 65-aastased ja vanemad ning 18–24-aastased. Autokasutajad moodustavad kõige suurema osa liiklussurmadest, neile järgnevad mootorratturid (20%), jalakäijad (18%) ja jalgratturid (10%).
Kaitsetumad liiklejad, nagu jalakäijad, jalgratturid ja mootorratturid, moodustavad linnades peaaegu 70 protsenti liiklussurmadest, mis tõstab esile vajaduse tugevamate liiklusohutusmeetmete järele linnakeskkonnas.
