Tahtlik maksuvõlast kõrvalehoidumine muutub keerulisemaks

Foto: Envato

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega soovitakse tõkestada maksuvõlgadega seotud pettusi ja muuta maksukohustustest kõrvalehoidumine keerulisemaks, vahendas BNS.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul võimaldab praegune kord pahatahtlikel ettevõtjatel juhatuse liikmeid vahetades maksuvõla eest vastutusest kõrvale hoiduda. Tema hinnangul tuleb sellised võimalused sulgeda, et takistada niinimetatud firmamatjate tegevust.

Seadusemuudatuse kohaselt ei vastuta uus juhatuse liige automaatselt eelmise juhi tekitatud maksuvõla eest. Isiklik vastutus võib tekkida juhul, kui uus juht on võlast teadlik ning, kui ettevõttel on raha selle tasumiseks, kuid ta jätab kohustuse tahtlikult täitmata. Kui ettevõttel ei jätku raha kõigi arvete ja võlgade tasumiseks, ei tähenda maksuvõla tasumata jätmine iseenesest tahtlikku kõrvalehoidumist. Tahtlikku käitumist peab igal konkreetsel juhul tõendama maksu- ja tolliamet.

Muudatustega tehakse avalikuks ka juriidiliste isikute jõustunud maksuotsuste resolutsioonid ja ümberkujundatud maksuvõlad. See peaks aitama ettevõtjatel paremini hinnata võimalike äripartneritega seotud riske. Lisaks vähendatakse halduskoormust ning täpsustatakse maksualase teabe jagamise ja maksuvõla sundtäitmise reegleid.

Samuti ajakohastatakse siduva eelotsuse taotluse riigilõive. Juriidilise isiku puhul tõuseb riigilõiv 1180 eurolt 2060 euroni ja füüsilise isiku puhul 300 eurolt 520 euroni.

Eelnõuga kinnitatakse maksu- ja tolliamet ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teabenõuete teenindajaks. Sellega rakendatakse ELi reegleid, mille kohaselt peavad liikmesriigid jagama OLAFile Euroopa Liidu toetustega seotud pettuste uurimiseks vajalikku teavet finantskontode ja nende omanike kohta.

🎁 Jälgi Meestelehte ja osale megaloosis!
Võida viietärni puhkus kahele, tahvelarvuti või spaapakett. Osaleda saab kuni 30.12.2026.
Jälgi FacebookisJälgi InstagramisJälgi TikTokis