Keskkonnaamet alustab kolmapäeval pesitsusrahu kontrollidega, mis kestavad kuni 15. juulini. Kontrollid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.
Linnud vajavad pesitsusaegset kaitset ning looduskaitseseadus keelab pesitsevate lindude ja linnupesade tahtliku hävitamise. “Pesitsusrahust kinnipidamise kohustus ja vastutus on igaühel, kes metsas raiet teeb. Valdav enamus metsaomanikest arvestabki pesitsusajaga ning planeerib raietöid väljaspool seda perioodi,” ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.
Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kaitsel senist lähenemist ning keskendub järelevalvele kaitsealadel ja linnurikastes metsades, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.
Pesitsemise tippajaks loeb keskkonnaamet ajavahemikku 15. aprillist 15. juulini, mil pesitseb ligi 90 protsenti Eesti metsalindudest. Linnurikastes metsades loetakse pesitsuse tippajal tehtavat raiet pesade tahtlikuks hävitamiseks. Metsateatisele on alates märtsi keskpaigast lisatud teade, et pesitsemise tippajal peatab keskkonnaamet linnurikastes metsades ja kaitsealadel kõik raied.
Pesitsusrahu perioodil on metsakaitseekspertiisi alusel lubatud aktiivse üraskikolde likvideerimine, kuna üraskite vastu võitlemine on äärmiselt oluline metsa tervise säilitamiseks ning üraskite tõrjeks on hädavajalik just kevadine raie.
Riigimetsades on pesitsusrahu peetud juba alates 2002. aastast. Erametsades alustas keskkonnaameti järelevalve kevadsuviste metsaraiete kontrolle pesitsevate lindude kaitseks 2021. aastal ning viie kevadsuve jooksul on ameti lahendused muutunud järjest tõhusamaks.
Pesitsusrahu järelevalve põhimõtted on kättesaadavad keskkonnaameti veebilehel.
