Lastevastaste seksuaalkurjategijate fotod võivad jõuda karistusregistrisse

E-toimik

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis kooskõlastusele eelnõu, mille järgi hakatakse karistusregistris kuvama dokumendifotosid inimestest, kellel on raskete lastevastaste seksuaalkuritegude tõttu keelatud lastega töötada.

Foto lisatakse näiteks juhul, kui inimene on toime pannud lapse vastu kontaktse seksuaalkuriteo, sealhulgas vägistamise. Ministeeriumi sõnul on muudatuse eesmärk muuta lastega töötamise piirangute kontrollimine kindlamaks ja aidata lapsi paremini kaitsta.

Fotot ei hakata nägema avalikult kõigile. See kuvatakse lastekaitsepäringu tegemisel, kui kontrollitakse, kas konkreetsel inimesel on lastega töötamise piirang. Päringu tegemiseks tuleb sisestada nii inimese nimi kui ka isikukood.

Lapsega töötavaks loetakse inimesi, kes puutuvad oma töö või tegevuse tõttu lastega vahetult ja püsivalt kokku, näiteks õpetavad, juhendavad, hooldavad või nõustavad neid. Piirang ei puuduta inimesi, kelle töö käigus võib küll lastega juhuslikult kokku puutuda, kuid kes nendega otseselt ei tegele.

Eelnõuga soovitakse luua tööandjatele ka võimalus lastega kokku puutuvate töötajate tausta automaatselt kontrollida.

Ministeerium märgib samas, et uuringute järgi ei ole avalikud seksuaalkurjategijate registrid kuritegude kordumise vähendamisel selget positiivset mõju näidanud. Kavandatav muudatus ei muudaks aga Eesti karistusregistrit avalikuks.

Valitsus otsustas juba kevadel, et raskete ja karistusregistrist mitte kustuvate kuritegude puhul võiks registrisse lisada ka süüdimõistetu dokumendifoto.

Arutelu karistusregistri muutmise üle sai hoogu pärast Mariann Treimann-Legranti ja tema abikaasa loodud veebilehte Ettevaatust.ee, kus avaldati seksuaalkurjategijate nimesid, fotosid ja kohtuotsuseid.