President Alar Karis andis heakskiidu seadustele, mis puudutavad erastamisest laekuva raha kasutamist, riigihangete vaidlustuste riigilõivumääri, riigieelarve ülesehitust ja nime muutmist.
Väljakuulutatud seadused puudutavad ka tulumaksutõusu ärajätmist, käesoleva aasta riigieelarvet, veeteetasude vähendamist ning ühistranspordi teenindajakaartide väljastamise ja arvestuse pidamise korda.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (693 SE) tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond. Maa erastamisest laekunud raha kasutamine otsustatakse edaspidi riigieelarve menetluse käigus. Maa- ja Ruumiameti andmetel on kõikides valdades ja linnades maareform lõpusirgel, kuid siiski on Eestis kokku veel ligikaudu 10 740 maaüksust, mille osas on vaja maareformi toiminguid teha. Eesti maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18 protsenti.
Riigilõivuseaduse muutmise seadusega tõstetakse riigihanke vaidlustamise riigilõivumäärad kahekordseks, et viia need vastavusse tegelike kuludega.
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadusega suurendatakse riigi lühiajalise eelarvepoliitilise paindlikkust, säilitades samal ajal pikaajalist riigi rahanduse stabiilsust, samuti eelarve arusaadavust ja läbipaistvust, tõhustatakse riigieelarve vahendite kasutamist, sealhulgas riigieelarvest toetuste andmise tingimusi ning suurendatakse kohalike omavalitsuse rahastamise paindlikkust ja vähendatakse bürokraatiat.
Riigieelarve liigendus muudetakse terviklikumaks ja kaotatakse detailne seaduse lisa, millest oluline osa tuuakse seaduse põhiossa. Samuti sätestatakse reeglid valitsuse reservi suurusele ja täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Ministritele ja põhiseaduslikele institutsioonidele lisandub kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarvemuudatustest ja anda nende kohta selgitusi.
Seaduse kohaselt jäädakse praeguse valitsussektori tasakaalureegli piirmäärade juurde, mis tähendab, et struktuurne puudujääk võib olla kuni üks protsent SKPst, kui võlatase on alla 30 protsendi, ja kuni 0,5 protsenti, kui võlatase kasvab üle 30 protsendi SKPst.
Valitsuse reservi suurusele seatakse piir kolme protsenti riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust ning lõpetatakse reservi kasutamata jäägi ülekandmine. Seadusega täpsustatakse, et riigi antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks, ning sellele tuleb lisada riskimarginaal.
Eelarve uus ülesehitus hakkab kehtima juba 2026. aasta riigieelarvele
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus võimaldab esitada ees- ja perekonnanime muutmiseks avalduse rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha teatud juhtudel nimemuutmise otsuse ja kande automaatselt. Kui praegu saab inimene nimemuutmise avalduse esitada kas neljas perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna, siis seadusega asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Riigikogu lisatud sätte kohaselt ei saa nime muuta inimene, kes on süüdi mõistetud alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise eest.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega jäetakse ära 2026. aastasse planeeritud tulumaksumäära tõus 22-lt 24-le protsendile ja ettevõtluskonto maksumäära tõus 20-lt 22 protsendile ning pikendatakse kuni 2027. aasta 31. detsembrini Ukraina toetuseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust kaheksale heategevuslikule ühingule.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seadusega vähendatakse tänavuse riigieelarve kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit ning suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot. Lisaks suurendatakse seadusega Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljoni võrra nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks. Finantseerimistehingutes suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit eurot, et anda ettevõtetele innovatsioonilaenu.
Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadusega vähendatakse 2026. aastal veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel.
Ühistranspordiseaduse muutmise seadusega viiakse ühistranspordiregistrist teenindajakaartide väljastamine ja arvestuse pidamine üle majandustegevuse registrisse. Nii väheneb registrite dubleeriv haldamine, paraneb andmete turvalisus ning lihtsustub asjaajamine nii riigi kui ka ettevõtete jaoks.
