Riigikontrolli hinnangul sisestavad mitmed raviasutused terviseandmeid riiklikku tervise infosüsteemi hilinemisega või üldse mitte, mis tekitab andmelünki ja võib ohustada ravi kvaliteeti.
Riigikontroll märgib, et epikriise jäetakse sageli esitamata või esitatakse neid hilinemisega – ainuüksi 2025. aasta esimeses kvartalis hilines üle 152 000 epikriisi. Levinud on arusaam, et tasulise ravi andmeid ei pea infosüsteemi sisestama, mis jätab patsiendi raviloos tühimikud. Mõnes hambaraviasutuses puudub süsteemis täielikult info varasema ravi kohta.
Puudulike andmete tõttu võib arst teha otsuseid ilma täieliku ülevaateta, mis suurendab ravi vigade riski ja raskendab sotsiaaltoetuste määramist inimestele, kelle töövõime või puude hindamine tugineb terviseandmetele.
Terviseandmete vormistamise nõuded on Riigikontrolli hinnangul ajale jalgu jäänud. Paljud tervishoiuasutused on sunnitud kasutama vananenud IT-lahendusi, mille kaudu saab edastada dokumente üksnes varasemates vormingutes – 2024. aastal edastati 79% epikriisidest vanas formaadis. See vähendab andmete kasutatavust ja suurendab tõlgendusvigu.
Samuti ei ole raviarvetel ja terviseandmetel automaatset seost, mistõttu tasub riik sageli teenuse eest enne, kui selle kohta on olemas nõuetekohased meditsiinilised dokumendid.
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil ajakohastada dokumenteerimise nõuded ja piirata vanade andmevormingute kasutamist. Samuti soovitatakse ühtlustada infosüsteeme, tugevdada järelevalvet ja seada raviarve hüvitamise tingimuseks nõuetekohaste terviseandmete esitamine.
Tervise infosüsteem koondab riiklikult epikriise, saatekirju, uuringutulemusi ja muud meditsiinilist infot. 2024. aastal esitati süsteemi 14 miljonit dokumenti, enim perearstidelt, haiglatelt ja eriarstidelt.
