Eestis juhtub igal aastal ligi 3000 tööõnnetust – keskmiselt 9 õnnetust päevas. 64% kannatanutest on mehed, kelle tööd saadavad raskete masinate, lõikeseadmete, kõrguste ja muude ohuteguritega seotud riskid. Piisab ühest tähelepanu hajumisest või kaitsevahendi puudumisest, et esmapilgul väike olukord lõpeks püsiva vigastusega.
Miks just meestega?
Rasketehnika, mootorid, hüdraulika, pneumaatika ja lõikeseadmed. Müra, vibratsioon, erinevad vedelikud, tolmud, aurud ja suitsud – kätega töötava mehe töökeskkonna ohutegurite nimekiri tuleb üsna pikk. Pealtnäha ohutu masin võib aga lõigata, muljuda, kõrvetada ja kurdistada.
„Kui käsi jääb masinasse, ei küsi masin, kas see oli juhus või kogematus – ta lihtsalt lõikab.“
Aga elu on ka ju väljaspool tööd – kipsis käega ei saa oma hobide kallal nokitseda, karkudega on raske sporti teha. Samuti ei tohi unustada, et meestena oleme kellelegi isa, abikaasa, vend või poeg – inimestele, kes jäävad meist maha, kui meist saab number surmaga lõppenud tööõnnetuste statistikas.
2024. aastal sai statistikaks 11 meest, neist kuus olid vanusevahemikus 18 kuni 44. Noored mehed, kes uskusid hommikul tööle minnes, et neil on veel pikk elu ees, unistused oma majast, pere loomisest ja isadusest. Nüüd ei täitu need unistused kunagi.
“Juhtus kogemata”– õnnetused
Esimene tööõnnetuste valdkond oleks „juhtus kogemata“ – need on õnnetused, mis juhtuvad võrdlemisi ohutus keskkonnas, tuttavate töövahenditega. Need on kõige tavalisemad sõrmede vahelejätmised, asjade varvastele kukutamised aga ka ülekoormusest tekkinud vigastused. 2025. aastal on detsembri alguse seisuga juhtunud meestega 1828 tööõnnetust. Samuti näitab statistika, et see on 64% kõigist tööõnnetustest, seega saab öelda, et ümmarguselt 2/3 tööõnnetustest juhtub meestega. Käte ja sõrmede traumasid ning seljavigastusi juhtub meestega aga lausa kaks korda sagedamini kui naistega.
Siim ühendas pneumopressiga kaht alumiiniumprofiili kolmanda külge. Korraks ta tähelepanu hajus ning pressi alla jäi tema nimetissõrm. Pressi andmelehel on töösilindri kohta välja toodud võimsuseks 1870 njuutonit 6 bar rõhu juures. Siimu nimetissõrme otsalüli pressiti hetkega neljaks killuks.
Töö isikukaitsevahendite ja turvavarustuseta
Teine suur ohuvaldkond lisaks nii-öelda kiiretele õnnetustele, on töö isikukaitsevahendite ja turvavarustuseta, kus tööohutuse rikkumine kipub olema pigem pikaajaline norm. Tööinspektsiooni 2025. aasta kõrgustes töötamise sihtkontrolli tulemus näitas, et 111 kontrollitud ehitusplatsist oli puudusteta vaid 5. Leiti 34 ohtlikku töövahendit, mille kasutamine keelati ning töö peatati osaliselt või täielikult 19 ehitusplatsil. Ohutegurid ja rikkumised kipuvad aga kuhjuma, näiteks katusetööde puhul – ehitusmeestel puuduvad turvarakmed või on ohutusköied kinnitamata, tellingud on valesti paigaldatud ning kiivreidki pole peas. Nii võib väikseimgi komistamine lõppeda raskete vigastuste või isegi surmaga.
2024. aastal teostati ajaloolise hoone renoveerimistöid, tisler paigaldas uusi aknalaudu, aknaavade ette olid kinnitatud ajutised, kilest aknad. Teadmata põhjusel kukkus tisler koos ajutise aknaga kolmandalt korruselt alla asfaldile ja suri silmapilkselt.
Kes peab ohutuse tagama?
Ohutuse tagamine on küll tööandja kohustus, kuid paljudel juhtudel näeme, et töötajad eiravad tööandja käske. Isikukaitsevahendeid ei kasutata, kuna neid peetakse ebamugavaks, samuti väidetakse tihti, et isikukaitsevahendite kasutamine segab töö tegemist. Seetõttu on esiteks tähtis, et isikukaitsevahendid vastaksid nii tööle kui töötaja eripäradele – prillidega töötaja võib vajada teistsuguseid kaitseprille või teistsuguse kinnitusega kaitsekiivrit. Kindlasti peab aga töötaja ise jälgima, et ei paneks end ohuolukorda – mitte ronima katusele rakmeteta, kaevetöödel veenduma, et pinnas ei saaks talle peale variseda ja ise vältima ohualasid ka siis, kui nende märgistatus on puudulik.
Betoonelemendi tõstmistropid olid puudulikult kinnitatud ja pääsesid lahti. 12 tonni kaaluv betoonelement kukkus teadmata põhjusel tõstmisalas viibinud töötajale peale ning lömastas ta.
Meeldetuletus kõigile töötajatele
Küsi endalt:
- Kas mind on juhendatud?
- Kas ma oskan seda tööd ohutult teha?
- Kas mul on kõik isikukaitsevahendid olemas?
Kui kahtled – ära tee. Kui ei tea – küsi üle. See pole nõrkus. See on vastutustundlikkus.
Video autor: Goodman Productions
Artikli valmimist kaasrahastab Euroopa Liit
