Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitas riigikogus arupärimisele vastates, miks Eesti ei liitunud Taani eestvedamisel koostatud Jutlandi deklaratsiooniga – Euroopa Liidu kavatsuste dokumendiga, mille eesmärk on luua raamistik alaealiste internetikasutuse piiramiseks.
Ministri sõnul ei pea Eesti mõistlikuks anda poliitilisi lubadusi enne, kui on toimunud põhjalik analüüs ja sisuline arutelu nii Euroopas kui ka Eestis.
Pakosta märkis, et noorte sotsiaalmeediakasutuse piiramine on Euroopa tasandil alles arutelude algusjärgus. Deklaratsiooniga liitumine eeldanuks Eestilt varajast seisukohta enne, kui teadlased, lapsevanemad, koolid, noored ja eksperdid on saanud oma hinnangu anda.
Pakosta sõnul pakub juba kehtiv digiteenuste määrus alaealistele olulist kaitset
Näiteks nõuab see platvormidelt vanuse kontrollimist, manipuleerivate disainipraktikate keelamist, riskianalüüside tegemist ja turvanõuete karmistamist. Eesti hinnangul tuleb kõigepealt näha, kuidas need nõuded toimivad, et vältida liigset reguleerimist.
„Arutelud on Euroopa tasandil alles algusfaasis. Ka Eestis ei ole huvigruppidega põhjaliku dialoogini veel jõutud, seega ei olnud meil mõistlik deklaratsiooniga liituda,“ märkis Pakosta.
Minister selgitas, et teadusuuringud annavad sotsiaalmeedia mõjude kohta noortele küll mitmetahulise pildi, kuid ei toeta otsest põhjuslikku seost, nagu pelgalt platvormi kasutamine tekitaks vaimse tervise probleeme. Mõjud sõltuvad eelkõige lapse vaimsest seisundist, kodusest keskkonnast, tugivõrgustikust ja elukeskkonnast – ehk nendest teguritest, mis kujundavad noore toimetulekut palju jõulisemalt kui ükski tehnoloogiline tööriist.
Pakosta rõhutas, et rangetel ligipääsupiirangutel on sageli soovitule vastupidine mõju. Noored leiavad tehnilisi möödapääsuteid, loovad salakontosid või liiguvad keskkondadesse, kus puuduvad igasugused turvameetmed. See tähendab, et mitte ainult ei jää probleemid lahendamata, vaid riskid võivad isegi suureneda.
„Üldine vanusekeeld ei vähenda riske, vaid võib viia varjatud ja ohtlikuma kasutamiseni – kuni tumeveebini välja,“ tõdes minister Riigikogu arutelus.
Tema sõnul on tõhusamad lahendused need, mida toetavad rahvusvahelised uuringud: digipädevuse arendamine, noorte kriitilise mõtlemise tugevdamine, koolipõhised sekkumised ja platvormide vastutuse suurendamine. Teadus näitab, et kaitset loovad oskused ja teadlikkuse tõstmine, mitte keelud ja käsud.
Arupärimises sooviti teada ka seda, kas Eesti on uurinud Austraalia kogemust, kus alaealistele seatakse sotsiaalmeedia kasutamisele ulatuslikke vanusepiiranguid. Pakosta selgitas, et Austraalia seadus jõustub alles detsembris ning riigi enda ametiasutused on väljendanud muret seaduse rakendamise tehnilise teostatavuse üle.
Minister tõi välja ka Austraalia mudeli problemaatilised küljed: näoskaneerimise ja profileerimise kasutamine vanuse tuvastamiseks, mis ei sobi kokku Euroopa väärtuste ega õigusraamistikuga. Seetõttu ei kiirusta Euroopa riigid, sh Eesti, kopeerima lahendust, mille mõju pole veel kuhugi jõudnud.
„Kogu maailm jälgib, kuidas see Austraalias rakendub, ja kindlasti õpib nendest õppetundidest,“ ütles Pakosta.
Pakosta tõi korduvalt esile, et Eesti peab keskseks noorte diginutikuse kasvatamist
Ta sõnas, et lapsi ei saa kujutleda digitehnoloogia passiivsete kasutajatena – nad on digiühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on õigus osaleda, kuid kes vajavad selleks teadmisi ja tuge.
Valitsuse tööplaan näeb ette eraldi õppeprogrammi loomise algklassidele, mis õpetaks lastele turvalist tegutsemist internetis, sh arusaama algoritmidest, mõjutusmehhanismidest ja digihügieenist. Minister rõhutas, et nii nagu varasematel põlvkondadel õpetati looduses toimetuleku oskusi, tuleb tänastel lastel õppida turvaliselt navigeerima digikeskkonnas, mis on nende igapäevaelu lahutamatu osa.
Minister lõpetas oma ettekande mõttega, et laste kaitsmiseks ei piisa loosungitest. Vajalik on rahulik, tõenduspõhine ja kogukonda kaasav arutelu. Samal ajal peab Europe Liit nõudma, et tehnoloogiahiiglased täidaksid juba kehtivaid kohustusi ning vastutaksid oma teenuste mõju eest.
„Meie eesmärk ei ole keelustada, vaid muuta olemasolevad platvormid turvaliseks. Noortel on õigus olla osa digiühiskonnast ning nende oskuste arendamine on ühtlasi Eesti tuleviku konkurentsivõime alus,“ sõnas Pakosta.
