Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja otsustas saata edasi riigikogu menetlusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu, millega pikendatakse õppelaenu tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käendaja või kinnisvaratagatise nõue.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et õppelaenu reform on vajalik selleks, et muuta õppelaen üliõpilastele atraktiivsemaks ja paindlikumaks. „Õppelaen peab pakkuma õppijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel ja selle suurus peab võimaldama keskenduda õppimisele, mitte õppimise kõrvalt töötamisele,“ ütles Kallas.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu näeb ette võimaluse pikendada laenu tagasimakse perioodi neljakordsele nominaalse õppekava kestusele. Seeläbi väheneb õppurite õpingute lõpetamise järgne igakuine laenumakse, kuna maksed jaotuvad ühtlasemalt pikema perioodi peale. Üliõpilastel on võimalik pangaga kokkuleppel maksta laen tagasi ka lühema perioodi jooksul.
Õpingute katkestamise korral tuleb õppelaen ka edaspidi tagasi maksta pooleteisekordse õpitud perioodi jooksul. Intressi arvestamine algab kohe pärast laenusumma jõudmist üliõpilaseni. Laenu põhiosa tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud pärast lõpetamist või muul põhjusel koolist lahkumisel. Erandkorras saab pikendada tagasimakse perioodi algust kuni 18 kuuni.
Tagatisnõue kaob
Reformiga kaotatakse käendaja ja kinnisvaratagatise nõue, et ka keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijatel oleks võimalik õppelaenu võtta.
Õppelaenu kommertsintressimäär on kavas langetada tasemele 1,5 protsenti +6 kuu euribor. Üliõpilaste poolt tasutava intressimäära ülempiiriks jääb viis eurot.
Alates 2026/2027. õppeaastast on kavas hakata õppelaenu maksimummäära kehtestama koos riigieelarve seadusega. Seni on kehtestatud õppelaenu maksimummäär igal aastal 1. juuliks valitsuse korraldusega.
Seadusemuudatust on kavandatud pikema aja jooksul, eelnõu väljatöötamiskavatsus valmis 2024. aasta lõpus. Reform jõustub praeguse kava kohaselt 1. septembrist 2026.
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, mille puhul tagab riik pankadele laenusaaja õppelaenu maksimaalmäära ulatuses ja tasumisele kuuluva intressi. Praegu on riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt panga ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 6 kuu euribor pluss 3 protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui 5 protsenti aastas, tasub laenusaaja intresse 5 protsendi ulatuses ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe.
Õppelaenu saavad võtta õpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses.
Alates 2025/2026. õppeaastast saab taotleda õppelaenu kuni 6000 eurot laenutaotleja kohta aastas.
