Ringmajandusettevõtete liit, Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit saatsid riigikogu keskkonnakomisjonile ja taristuminister Kuldar Leisile ühispöördumise, milles hoiatavad, et kavandatav jäätmereform ei paranda ringlussevõttu, kuid toob kaasa kõrgemad jäätmekäitluskulud ning kallimad toidukaubad.
Organisatsioonid ei mõista, miks valitsus survestab võtma vastu seadust, mis piirab ettevõtlusvabadust, suurendab kulusid ja kasvatab riske ajal, mil avalikes sõnumites räägitakse majanduskasvu toetamisest, ettevõtluse soodustamisest ja maksukoormuse vähendamisest.
Ettevõtjate hinnangul on ametnikud ja poliitikud jätnud avalikkusele mulje, et jäätmereformi põhirõhk on jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja uuele tasemele viimisel. “Jäätmereformi raames on kavas palju suuremad ja olulisemad muudatused, millest avalikkuse ees räägita. Nendeks on olulised riskid toiduhindade ja teenuste kallinemiseks, konkurentsi kadumine kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tellimisel ja turu sulgemine erasektori eest,” leiavad liidud.
Jäätmereformi mõjud ulatuvad nende hinnangul mitmes sektoris kaugele, kuna toob kaasa hinnatõusu tavatarbijale, konkurentsi kadumise jäätmekäitluse valdkonnas ning olulise korruptsiooniriski tõusu.
“Mul on väga kahju, et keskkonnakomisjoni liikmed ei ole leidnud aega süveneda detailidesse. Jäätmereform reguleerib ka jäätmete kodust sortimist ja konteinerite arvu, kuid see ei ole kõige olulisem teema, mis sinna sisse on kirjutatud. Olulised teemad jäätmereformis on konkurentsi kadumine ja hindade tõus – seda nii jäätmekäitluses kui ka toidutootmises,” ütles ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
“Me ei ole vastu jäätmereformi põhieesmärgile, milleks on vajadus suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu. Tänaseks valminud eelnõu seda probleemi aga ei lahenda, vaid tekitab väga kuluka ja ebamõistliku kogumissüsteemi. Hinnanguliselt kasvaksid pakendite kokku kogumise ja käitlemise kulud tagasihoidlikult hinnates praeguse 15 miljoni tasemelt vähemalt kolm korda,” sõnas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
“Kliimaministeeriumi hinnangud kuludele ei ole adekvaatsed, ükskõik, kuidas meie arvutame, saame ikka minimaalselt 2 kuni 3 korda suuremad kulutused. Meie hinnangul on kogukulu sektoris ligi 45 miljonit aastas, mis väljendub tarbijahindade tõusus kuni 5 protsenti,” lausus Potisepp.
Kriitikud: eelnõu loob munitsipaalmonopolid ja vähendab konkurentsi jäätmekäitluses
Tööandjate keskliidu aseesimees ja aktsiaseltsi Ragn-Sells juhatuse esimees Kai Realo sõnas, et jäätmereformi võiks nimetada munitsipaalmonopolide eelnõuks.
“Sisetehingute lubamine ilma hangete ja konkurentsita hävitab jäätmekäitlussektoris konkurentsi ning võtab erasektori ettevõtetelt ligipääsu jäätmetele, mis on ringmajanduse seisukohalt oluliseks ressursiks teisese tooraine tootmisel. Erasektor on aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid jäätmete töötlemiseks ning ringlusesse suunamiseks, kuid seadusemuudatuse tulemusel võivad paljud neist osutuda kasutuks. Kuigi jäätmereformi ettevalmistamisel räägiti palju just konkurentsi tekitamise vajadusest, siis juhul, kui eelnõu võetakse vastu, konkurents jäätmekäitlusturul mitte ei suurene, vaid väheneb veel olematumaks,” rääkis Realo.
“Reformi kasusaaja on väike ring omavalitsuste ettevõtteid, kellele kujundatakse poliitiliselt kindlustatud turg, riskivaba jäätmevoog ja peaaegu piiramatud volitused. Kui omavalitsused saavad õiguse ise teenust tellida, ise seda osutada ja samal ajal iseenda üle valvata, tekib struktuur, mis ei ole turumajandusele omane ega ka tervislik. Selline mudel ei soodusta efektiivsust ega innovatsiooni, vaid tekitab munitsipaalmonopolid, kus puudub surve areneda, sest turg ja riskid on poliitiliselt eemaldatud,” lisas Realo.
“Kui me räägime omavalitsustele veel suuremate õiguste andmisest, sealhulgas sisetehingute võimaldamisest käitluses, siis seda tehakse ka täna: suunatakse ilma hanketa jäätmed oma keskusesse. Seda teevad hetkel Võru linn ja vald, Tartu linn, Rakvere linn ja vald ning Saaremaa ja Hiiumaa vallad. Ja nagu näitab statistika, on kõige kallimad jäätmekäitlushinnad Saaremaal ja Hiiumaal, ütles Rüütelmann.
“Miks? Sest ilma hanketa on vald või linn suunanud jäätmed enda omandis olevasse jäätmete ümberlaadimisjaama ja väravahind jäätmete vastuvõtuks on määratud otsustuskorras, millele lisanduvad otsustuskorras määratud lisatasud. See ei ole aga turu loogika,” täiendas Rüütelmann.
Allikas: BNS
