Harju maakohus otsustas, et politseiniku tapmise eest eluaegsesse vangistusse mõistetud Romeo Kalda ei vabastata tingimisi enne tähtaega. Kohtu hinnangul pole tema retsidiivsusoht piisavalt madal, et kaaluda vabadusse lubamist.
Kalda (51) on vanglas viibinud üle 29 aasta ning see on kolmas kord, kui ta palub ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et kuigi tema käitumine on vangistuse jooksul stabiliseerunud, ei viita see piisavalt sügavale väärtuste muutusele. Retsidiivsusekspertiisi järgi on tema risk järgneva kahe aasta jooksul füüsiliselt vägivaldsele käitumisele mõõdukas.
Kohtumääruses märgitakse: „Vangistuse jooksul on toimunud muutusi dünaamilistes riskitegurites: varasemate aastate subkultuursete väärtuste järgimine ja korduvad rikkumised on asendunud stabiilsema ja kontrollituma käitumisega. Rikkumiste arv ja raskus on vähenenud, kuid säilinud on manipuleerivad strateegiad ning valmisolek järgida reegleid peamiselt pragmaatilistel kaalutlustel.“
Prokuratuur oli vabastamisele vastu. Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus märkis, et Kalda puhul peaks võimaliku vabanemise korral toimuma järkjärguline kohanemine vabadusega. Tema hinnangul oleks esimeseks sammuks avavangla: „Ta peaks kohanema eluga vabaduses ja just avavangla oleks tema jaoks turvaline ja kontrollitud keskkond.“
Kalda nõustus avavangla ideega, kuid tõi esile, et teda ei paigutatud sinna ka kolm aastat tagasi, kuigi Tartu ringkonnakohus seda soovitas. Kohtumääruses on kirjas, et Kalda peab end valmisolevaks vabaduses hakkama saama: „Ta on veendunud, et saaks vabaduses hakkama, tema käitumine oleks kristlik, ta austab Eesti seadusi ja Eesti riiki ja kahetseb noorpõlves tehtud kuritegelikku karjääri.“
Kohtu hinnang: retsidiivsusoht on endiselt liiga suur
Kaitsja väitel saaks võimalikku riski maandada elektroonilise valvega ning tema hinnangul ei ole Kalda suhtes koostatud ekspertiis Eesti oludele kohandatud. Ekspertiisi usaldusväärsust seati kahtluse alla, väites, et see ei arvesta Kalda viimase kümne aasta arengut.
Kuigi Kaldal on kindel elukoht, pole tal pärast vabastamist tagatud töökohta. Vangistuse ajal on ta töötanud eri ametikohtadel ning praegu töötab Vanglate Ettevõtluskeskuses puidutöölisena.
Kohus leidis, et Kaldat saaks tingimisi vabastada üksnes siis, kui tema retsidiivsusoht oleks üliväike. Praegu seda tingimust täidetud ei peeta ja ka võimalikud lisakohustused ei maandaks riski piisavalt.
Romeo Kalda mõisteti eluaegsesse vangistusse politseinik Mart Laandi tapmise eest 27. aprillil 1996. Esialgne surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.
Eestis saavad eluaegset vangistust kandvad isikud taotleda tingimisi vabastamist pärast 25 vangla-aasta möödumist (enne 2018. aastat oli tähtaeg 30 aastat). Kuigi Viru maakohus otsustas Kalda 2022. aastal vabastada, tühistas Tartu ringkonnakohus selle otsuse. Praegusele määrusele on võimalik esitada kaebus Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Allikas: BNS
