Riigikohus selgitas reedel avaldatud otsuses, et süüdlasele karistuse määramisel võib arvesse võtta ka rikkumisi, mis on toime pandud pärast menetluse algust.
Arutluse all oli kiiruseületamise juhtum, mille Helger Hallik pani toime 27. oktoobril 2024. Politsei mõõtis Muhu saarel Halliku juhitud auto kiiruseks vähemalt 142 kilomeetrit tunnis, kuigi suurim lubatud kiirus asulavälisel teel oli 90 km/h.
Politsei karistas Hallikut 22. novembril viiekuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, arvestades muu hulgas, et ta oli viis päeva varem, 17. novembril, taas kiirust ületanud ja saanud selle eest 200-eurose trahvi. Hallikut oli kiiruseületamise eest trahvitud ka 1. septembril.
Maakohus tühistas juhtimisõiguse äravõtmise ja määras selle asemel 400-eurose rahatrahvi, leides, et 17. novembri rikkumist ei tohtinud arvesse võtta, sest see leidis aset hiljem ja mõlemat väärtegu ei menetletud koos.
Riigikohus tühistas omakorda maakohtu otsuse ning jõustas politsei määratud karistuse
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et kuigi hilisemaid rikkumisi ei tohi kasutada teo kvalifitseerimisel ega süü suuruse hindamisel, võib neid arvesse võtta karistuse liigi ja määra valikul, et suunata süüdlane seaduskuulekale käitumisele. Samas on see võimalik vaid juhul, kui hilisema teo eest määratud karistus on otsuse tegemise ajaks jõustunud.
Kolleegium märkis, et sarnaselt varasematele kehtivatele või kustunud karistustele annavad ka hilisemad rikkumised teavet inimese käitumismustri ja hoiakute kohta. Kui inimene jätkab menetluse ajal sama laadi õigusrikkumisi, võib see viidata vajadusele määrata rangem karistus, mis on tõhusam tema parandamisel.