Endine Prantsuse president Nicolas Sarkozy mõisteti viieks aastaks vangi pärast seda, kui kohus tunnistas ta süüdi kriminaalses vandenõus seoses miljonite eurode illegaalse rahaga, mis pärinesid Liibüa endiselt liidrilt Muammar Gaddafilt.
Pariisi kriminaalkohus mõistis ta õigeks kõigis teistes süüdistustes, sealhulgas passiivses korruptsioonis ja ebaseaduslikus valimiskampaania rahastamises.
Otsus tähendab, et Sarkozy peab vanglasse minema ka juhul, kui ta esitab apellatsiooni – mida ta on lubanud teha.
Pärast neljapäevast istungit ütles 70-aastane Sarkozy, kes oli Prantsusmaa president aastatel 2007–2012, et otsus on „äärmiselt tõsine õigusriigi seisukohalt“. Ta on väitnud, et juhtum on poliitiliselt motiveeritud. Prokuröride sõnul kasutas Sarkozy Gaddafi raha oma 2007. aasta valimiskampaania rahastamiseks ning lubas vastutasuks aidata diktaatoril parandada oma mainet lääneriikide silmis.
Kohtunik Nathalie Gavarino sõnul lubas Sarkozy oma lähikondlastel võtta ühendust Liibüa ametnikega, et saada kampaaniale rahalist tuge. Samas leidis kohus, et pole piisavalt tõendeid, et Sarkozy oleks ise ebaseaduslikust rahast kasu saanud. Lisaks määrati talle 100 000 euro suurune rahatrahv.
Kui kohtuotsus välja kuulutati, kostis saalis hämmeldunud ahhetusi. Sarkozy võib lähinädalatel vanglasse minna – see oleks pretsedent, kuna ükski endine Prantsuse president pole varem reaalselt vangistust kandma läinud.
„See, mis täna juhtus, on äärmiselt tõsine õigusriigi ja usalduse seisukohalt, mida võib omada kohtusüsteemi vastu,“ ütles Sarkozy pärast istungit. „Kui nad tahavad iga hinna eest, et ma vanglas magaksin, siis ma magan vanglas, aga pea püsti.“
Juhtum sai alguse 2013. aastal, kui Gaddafi poeg Saif al-Islam väitis, et Sarkozy võttis miljoneid eurosid oma isa raha kampaania rahastamiseks. Aasta hiljem kinnitas Liibanoni ärimees Ziad Takieddine, kes vahendas aastaid Prantsusmaa ja Lähis-Ida kontakte, et tal on kirjalikud tõendid Sarkozy kampaania „üleküllasest“ rahastamisest Tripolilt – kokku ligi 50 miljonit eurot, mille maksed jätkusid ka pärast Sarkozy presidendiks saamist.
Süüdistatute seas olid ka endised siseministrid Claude Gueant ja Brice Hortefeux. Kohus leidis Gueant’i süüdi korruptsioonis ja teistes süüdistustes, Hortefeux’ aga kriminaalses vandenõus.
Sarkozy abikaasa, endine Itaalia päritolu supermodell ja laulja Carla Bruni-Sarkozy, sai 2023. aastal süüdistuse Gaddafi juhtumiga seotud tõendite varjamises ja kelmusega seotud kuritegelikus kokkuleppes osalemises – mõlemat ta eitab.
Pärast 2012. aasta tagasivalimise kaotust on Sarkozy olnud mitmete kriminaaluurimiste sihtmärgiks. Ta on vaidlustanud ka 2024. aasta veebruari otsuse, milles ta mõisteti süüdi 2012. aasta kampaaniakulude ületamises ja PR-firma palkamises seda varjamaks. Selle eest määrati talle ühe aasta pikkune vanglakaristus, millest kuus kuud tingimisi.
2021. aastal mõisteti Sarkozy süüdi kohtuniku altkäemaksu pakkumises 2014. aastal, tehes temast esimese endise Prantsuse presidendi, kes sai reaalse vanglakaristuse. Pariisi apellatsioonikohus lubas tal aga karistuse kanda kodus elektroonilise jalavõruga.
