Suhetes räägitakse sageli, et mees peaks olema perepea ja kandma vastutust, aga tegelikus elus pole see alati nii. On naisi, kes võtavad juhtohjad enda kätte – vahel teadlikult, vahel alateadlikult. Miks see juhtub? Kas põhjus peitub kontrollivajaduses, varasemates kogemustes, ühiskonna muutunud rolliootustes või hoopis hirmus haavatavuse ees? Selles loos vaatame, miks osa naisi ei soovi vastutust mehele anda ja kuidas sellest tekivad paarisuhtes pinged.
Kontrollivajadus ja turvatunne
Paljud naised tunnevad end turvaliselt just siis, kui neil on kõik peres toimuv justkui kontrolli all. See ei tähenda alati, et mees poleks võimeline vastutama, vaid pigem seda, et naine tajub ohuna olukorda, kus ta ei tea täpselt, mis toimub. Kontrolli loovutamine võib tunduda riskantne – eriti juhul, kui naine on varem pidanud üksi hakkama saama.
Varasemad kesised kogemused
Kui lapsepõlves või varasemates suhetes on naine kogenud, et mees ei võtnud vastutust või kandis seda ebastabiilselt, võib tal olla raske ka praegust partnerit täielikult usaldada. Usaldamatus ei pruugi olla seotud ainult konkreetse mehega, vaid tuleneda sügavalt juurdunud mustritest.
Sotsiaalsed muutused ühiskonnas
Viimastel aastakümnetel on naiste roll ühiskonnas märgatavalt kasvanud – haridus, tööelu ja majanduslik iseseisvus on andnud palju uusi võimalusi. See kandub üle ka peresuhetesse. Mõni naine tunneb vajadust tõestada, et ta saab kõigega hakkama ega vaja mehe juhtimist. Selline hoiak võib vahel viia olukorrani, kus naine ei soovi vastutust mehele usaldada, isegi kui mees oleks selleks valmis.
Hirm haavatavuse ees
Vastutuse üleandmine mehele tähendab ka haavatavuse lubamist. Mõned naised kardavad, et kui nad lasevad mehel otsustada ja ta eksib, peavad nad ikkagi ise tagajärgedega tegelema – olgu see siis majanduslikud, kodused kohustused või laste kasvatamine
Erinevad inimtüübid mõjuvad üksteisele erinevalt
Suhetes mängib suurt rolli see, millised iseloomud kokku satuvad ja kuidas vaikimisi ülesanded ja vastutus jaotatakse. Vahel ei räägita vastutuse teemast üldse, vaid vaieldakse alles tagajärgede üle. Erineva temperamendiga inimeste tööjaotus võib kujuneda väga erinevaks – seda ei saa mõõta ühe mõõdupuuga.
Suhetes pole üht õiget mudelit
Oluline on, et partnerid lepiksid omavahel selgelt kokku, kes mille eest vastutab ja millist rolli kumbki täidab. Suhtenõustajate sõnul on üks suurimaid murekohti just see, et vastutuse jaotust eeldatakse vaikimisi, ilma seda läbi rääkimata. Nii tekib pettumus pigem enda ootustes ja oletustes, mitte partneris endas. Lihtne, kuid konkreetne kommunikatsioon võib mõlemaid osapooli paljudest arusaamatustest ja pingetest säästa.
