Taani põhjaosas asuv Aalborgi loomaaed palub inimestel annetada soovimatuid väikeloomi – näiteks merisigu, küülikuid, kanu ja isegi väikeseid hobuseid, aga mitte näitamiseks, vaid kiskjate toiduks.
Loomaaed selgitas Facebooki postituses, et soovib imiteerida loomade loomulikku toiduahelat ning tagada oma kiskjate heaolu ja nõuetele vastav toitumine.
„Kanad, küülikud ja merisead on meie kiskjate toidulaua oluline osa,“ seisis avalduses, mille kõrval oli foto ilvestest.
„Nii ei lähe midagi raisku – ja me tagame oma kiskjate loomuliku käitumise, toitumise ja heaolu,“ lisas loomaaed.
Loomaaed märkis, et annetatud loomad eutaneeritakse õrnalt ja professionaalselt koolitatud personali poolt, enne kui neid toiduna kasutatakse. Loomaaias elavad kiskjad hõlmavad näiteks asüüria lõvisid, Euroopa ilveseid ja Sumatra tiigreid.
See avalik üleskutse on tekitanud tugevat vastukaja: mõned kritiseerivad mõtet muuta lemmikloomad saakloomadeks, samas kui teised kiidavad loomaaiakogukonna püüdlusi loomuliku toitumiskäitumise säilitamiseks.
Aalborgi loomaaia asetäitja Pia Nielsen sõnas meediale saadetud avalduses, et see tava on Taanis kasutusel olnud juba aastaid:
„Aalborgi loomaaias oleme aastaid oma kiskjaid toitnud väiksemate kariloomadega. Kiskjate pidamisel on vajalik anda neile liha – soovitavalt karvade, luude ja kõige muuga –, et pakkuda võimalikult looduslähedast dieeti.“
„Seepärast on mõistlik, et erinevatel põhjustel eutaneeritavad loomad võiksid sellisel viisil kasulikuks osutuda.“
„Taanis on see tava levinud ja paljud meie külastajad ja koostööpartnerid hindavad võimalust sellisel viisil panustada. Meile annetatakse näiteks kanu, küülikuid, merisigu ja hobuseid.“
Nielsen lisas, et kiskjad täidavad ökosüsteemides keskset rolli ning nende olemasolu aitab looduse tasakaalu hoida.
Taani loomaaedu on varemgi kritiseeritud nende toitumis- ja populatsioonijuhtimise tavade tõttu.
Näiteks 2014. aastal eutaneeriti Kopenhaageni loomaaias noor terve kaelkirjak Marius, et vältida suguluspaaritust – vaatamata avalikule petitsioonile. Tema korjus kasutati osaliselt teadusuuringuteks ja osaliselt kiskjate (lõvide, tiigrite ja leopardide) toiduks.
Mõni nädal hiljem puhkes uus kriitika, kui sama loomaaed eutaneeris neli lõvi, et teha ruumi uuele isasele aretuse eesmärgil.
