Luhamaa tollipunkti kogemus näitab, et Venemaale suunduvad ja sealt naasvad veokid kasutavad eri riikide regulatiivseid erisusi ära, et sanktsioone vältida. Läti kütusepiirangud ja Eesti tollikorraldus on tekitanud olukorra, kus veokid sisenevad Venemaale sageli Lätist ja väljuvad sealt Eesti kaudu.
Tolliametnikud tuvastavad pidevalt skeeme, kus veokite numbrimärke ja päritoludokumente vahetatakse, või esitatakse mittevastavaid metsateatiseid puidulastidele. „Kui meil on põhjendatud kahtlus, et kaup ei tule näiteks Kasahstanist, vaid Venemaalt, siis on tollil luba keelduda autot sisse laskmast,“ ütles Luhamaa tollipunkti juht Toomas Huik. Sageli saadetakse veokid lihtsalt tagasi, kuna puudub võimalus saada Venemaalt tõendavaid dokumente.
Huiki sõnul on veokite hulgas massiliselt Serbia numbrimärkidega sõidukeid, mille arv on aastaga kasvanud üle 360 protsendi. Eelistatakse Eestit, kuna siin puudub Lätile omane kütusepiirang, mis võimaldab Venemaalt odavat kütust tankida. Arvestades Venemaa kütusehindu, siis see, kui Baltimaadesse saab siseneda nii, et paagis on 1400 liitrit ja mitte 200 liitrit, nagu Lätis on lubatud, tähendaks firmale juba 1000-eurost puhaskasumit, arvutab Huik.
Lisaks on tollil raskusi skeemitavate ettevõtete tuvastamisega, kuna dokumentide võltsimine on süsteemne ja kiirelt kohanduv. „Kui üks metsateatis lõpuks vastas, hakkasid korraga kõik samasuguseid esitama,“ kirjeldab Huik.
Toll pöörab tähelepanu ka kaupadele, mis ei ole sanktsioonide all, kuid liiguvad läbi kolmandate riikide Venemaale, et EL-i statistikasse „puhtana“ jääda. Näiteks liigub Tšehhi õlu Serbiasse ja sealt edasi Venemaale. Kuigi juriidiliste isikute karistamine on keeruline, saab väiksemate väärtegude puhul toll nüüd trahve määrata. “Loodame, et preventiivne meede jõuab kohale. Tegelikult juba on kohal – rikkujaid on praegu vähem,” ütles Huik.
Allikas: BNS















