1. septembrist jõustuvad muudatused alaealiste töötamist reguleerivates seadustes, et kohandada need uue õppimiskohustuse korraga. Koolikohustus pikeneb seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani ning sellest tulenevalt muutuvad ka tingimused, millistel töödel ja tingimustel saavad alaealised töötada.
Kehtiva seaduse järgi lõpeb koolikohustus põhihariduse omandamisel või 17-aastaseks saamisel ning 17-aastane noor võib teha kõiki töid, mis ei ohusta tema tervist. Alates 1. septembrist peab tööandja aga arvestama, et õppimiskohustus kestab kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni või 18-aastaseks saamiseni. See tähendab, et 17-aastased on endiselt õppimiskohustuslikud ning tohivad töötada vaid kergetel töödel – need ei tohi nõuda suurt kehalist ega vaimset pingutust, vahendab Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Töölepingu seadus sätestab, et 13–14-aastased ja teised koolikohustuslikud alaealised võivad töötada koolivaheajal kuni seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Selles vanusegrupis tööaja piirangud ei muutu. Küll aga laienevad võimalused vähemalt 15-aastastele õppimiskohustuslikele noortele – koolivaheajal võivad nad alates 1. septembrist töötada kuni kaheksa tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Kuni suvevaheaja lõpuni kehtib senine kord, mille järgi võib alaealise tööaega summeerida, kuid see ei tohi ületada seaduses sätestatud piirmäärasid. Kehtiva seaduse järgi alaealised ületunnitööd teha ei tohi, ent praktikas on tekkinud küsimusi, kas õppimiskohustuse täitnud alaealise tööaeg võib summeeritud tööaja korralduses ületada maksimaalset täistööaega. Uue seadusemuudatusega lisatakse selge reegel: ka juhul, kui alaealine pole enam õppimiskohustuslik, ei tohi tema tööaeg ületada kaheksat tundi päevas ega 40 tundi seitsmepäevase perioodi jooksul.
