Meta tegevjuht Mark Zuckerbergi avalik toetus president Trumpile on šokeerinud sotsiaalmeediahiiglase töötajaid ja juhte, vahendab Financial Times. See on ka teeninud talle hüüdnime “MAGA-Mark” (tuleneb Trumpi sloganist MAGA – Make America Great Again).
Zuckerberg tekitas Meta (Facebooki ja Instagrami emaettevõtte) töötajate seas tugeva vastureaktsiooni pärast esinemist The Joe Rogan Experience podcast’is jaanuaris. Seal rääkis ta muu hulgas, et Ameerika korporatiivkultuur on “kultuuriliselt kastreeritud” ja töökohtades on vaja rohkem “mehelikku energiat.”
Mõni päev pärast intervjuud julgesid mitmed juhid Menlo Parki peakontoris peetud juhtkonna koosolekul sõna võtta. “Ta ütles sisuliselt: ‘Kui ei meeldi, siis tough sh*t’,” ütles üks koosolekul viibinu Marki öeldu kohta.
Bloombergi miljardäride indeksi järgi maailma teise suurima varandusega mees (245 miljardit dollarit) on kiitnud MMA-d kui meeste omavahelist sideme loojat ning väitnud, et meeste agressiivsus võib olla positiivne jõud.
„Võitluskunstides on midagi kummalist,“ ütles ta Roganile. “Kui sa tööl kellegagi kakleksid, siis sind tõenäoliselt vallandatakse. Aga kui sa treenid MMA-s, võid kõvasti sparrida ja olete pärast sõbrad.”
View this post on Instagram
Zuckerbergi hinnangul valitseb korporatiivmaailmas eelarvamus, nagu oleks agressiivsus ja intensiivsus alati halvad. “Aga see ei ole nii. See on tegelikult kasulik. Seda energiat tuleb osata kanaliseerida.”
Zuckerbergi kuvand on muutunud – endine tagasihoidlik tehnokraat on hakanud avalikkuse ees näitama lihastes, kuldketiga ja kallite kelladega nn “uue ajastu” juhti, kes esineb peamiselt meessoost ja “anti-woke” kuulajaskonnaga taskuhäälingutes.
Zuckerbergi lähedased ütlevad, et tegemist on tema tõelise palega, mida ta seni ainult eraelus näitas.
„Kui ta oli 19, siis tal oli peas ettekujutus, milline üks tegevjuht peab välja nägema, ja ta üritas sellele vastata – eriti avalikkuse ees,” ütles Meta tehnoloogiajuht Andrew Bosworth. “Nüüd näeme me lihtsalt seda päris Zuckerbergi.”
Zuckerbergi “uus mina” saabub ajale, mil ettevõte konkureerib tehisintellekti turul OpenAI ja Google’iga.
Hiljuti ostis Meta 14,3 miljardi dollari eest start-up’i Scale AI, millega omandati 49% mittehääletavat osalust. Tehing annab Metale ligipääsu Scale’i infrastruktuurile ja meeskonnale, sealhulgas selle asutajale Alexandr Wangile, kes hakkas juhtima Meta uut nn superintelligentsi üksust.
Tehing on juba tekitanud tugevat pahameelt – OpenAI ja Google katkestasid koostöö Scale’iga, viidates huvide konfliktile.
Meta panustab AI-sse suurelt, plaanides aastaks 2025 kulutada valdkonnale 65 miljardit dollarit. Samas kaasneb strateegiaga suuri riske: kõrged kulud, regulatiivne surve ja raskused parimate inseneride hoidmisel.