Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kaotas Eesti rahvastik 2024. aastal enneaegsete surmade ja haigestumise tõttu 422 232 eluaastat. Kuigi peamised tervisekaotuse põhjused on aastaid samad, on murettekitav kasv ainevahetus- ja närvisüsteemihaiguste osas.
Ainevahetushaigustest tingitud tervisekaotus kasvas aastaga viis ning võrreldes 2019. aastaga koguni 50 protsenti. Tervikuna oli 2024. aasta tervisekaotus eelmise aastaga võrreldes veidi väiksem (0,4%), kuid siiski kõrgem kui 2019. aastal (kasv 2%).
Mehed kaotasid kokku 196 754 ja naised 225 486 eluaastat. Naiste suurem arv on seotud pikema eluajaga. Enneaegsetest surmadest tingitud kaotatud eluaastad vähenesid viie aastaga meestel ühe ja naistel kahe protsendi võrra.
Peamised tervisekaotuse allikad on vereringeelundite haigused (33%) ja kasvajad (18%). Meestel lisanduvad vigastused ja mürgistused (10%), naistel aga sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused ning lihasluukonna probleemid (mõlemad 7%).
„Kuigi peamised tervisekaotuse põhjused püsivad aasta-aastalt samad, siis täheldame siiski olulisi muutusi haigusepõhistes trendides. Kõige silmatorkavam muutus on seotud närvisüsteemihaigustes. Sellisteks haigusteks on näiteks dementsus, Parkinsoni tõbi ja epilepsia,“ selgitas TAI analüütik Maria Lepnurm.
Närvisüsteemihaigused tekitasid 2024. aastal ligi 16 600 kaotatud eluaastat – kasv eelmise aastaga 38% ja 2019. aastaga võrreldes 41%.
Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused, sealhulgas diabeeti haigestumine, olid tõusuteel ja kaotatud eluaastad kasvasid 25 268ni. Võrreldes varasemaga on kasv olnud kiire: aastaga viis protsenti, viie aastaga juba 50%. Selle taga on eeldatavalt ülekaalu ja rasvumise levik.
„Suurt osa tervisekaotusest saaks vältida ning tegurid, mis kahju tekitavad, on suures osas universaalsed. Olgu selleks tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus või alkoholi ning tubaka tarvitamine. Võimalused tervisekaotuse vähendamiseks on nii inimeste endi, organisatsioonide kui ka riigi käes ning kindlasti ei ole kõiki võimalusi selleks piisavalt ära kasutatud,“ sõnas Lepnurm.
Positiivsena vähenes hingamiselundite haiguste tõttu kaotatud eluaastate arv 13% võrreldes 2023. aastaga. Stabiilne on jäänud olukord võrreldes 2019. aastaga. Psüühika- ja käitumishäiretega seotud tervisekaotus vähenes samuti (7%), kuid on veel 10% kõrgem kui 2019.
Selge langus oli ka raseduse ja sünnitusega seotud tervisekaotuses: 2024. aastal 4416 eluaastat – 11% vähem kui aasta varem ja 41% vähem kui 2019.
Vereringeelundite haigused olid endiselt suurimaks kaotatud eluaastate allikaks (146 000), kuid siin on näha mõõdukat langust. Kasvajad moodustasid 74 160 eluaastat – viie aastaga 5% vähem.
Maakondlikult on suurim tervisekaotus Jõgeva (394), Ida-Viru (391) ja Hiiu maakonnas (375). Väikseim Harju (264), Tartu (296) ja Saare maakonnas (301).
„Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Hiiumaa suurem tervisekaotus võib olla seotud nii vanema elanikkonna osakaalu, madalama sotsiaalmajandusliku olukorra kui ka terviseteenuste piiratud kättesaadavusega,” kommenteeris Lepnurm. „Maakondade vaheline erinevus viitab vajadusele piirkondlike tervisealaste sekkumiste järele, mis võtavad arvesse kohalikke riskitegureid ning teisalt võimalusi, kuidas elanike tervist toetada,” lisas ta.
Tervisekaotus kirjeldab vahet rahvastiku potentsiaalselt parima ja tegeliku terviseseisundi vahel. Andmed leiab TAI andmebaasist teema “Rahvastikunäitajad” alt.
