Riigikohus tunnistas sel nädalal põhiseadusevastaseks kalapüügiseaduse sätted, mis lubasid vähendada püügiloa omaniku kalapüügivõimalusi ka siis, kui rikkumise pani toime keegi teine.
Kohtu hinnangul rikub selline kollektiivne vastutus ettevõtlusvabadust ja õigust õiglasele menetlusele, kuna püügiloa omanikul ei ole võimalik esitada vastuväiteid ega vaidlustada määratud karistust.
Seaduse põhiseaduspärasus sattus küsimärgi alla pärast juhtumit Peipsi järvel, kus kaks Peipus Grupp OÜ kaluri püütud kala ei vastanud seaduses ette nähtud nõuetele. Kalurid kasutasid lubatust väiksema silmasuurusega avaveemõrda ning neid karistati rahatrahviga.
Kuigi karistused määrati üksikisikutele, otsustas Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) selle alusel vähendada ettevõtte püügivõimalusi aastateks 2024 ja 2025. Peipus Grupp vaidlustas otsuse halduskohtus, mis edastas põhiseadusliku järelevalve algatuse Riigikohtule.
Riigikohtu sõnul peab püügiloa omajal olema õigus tutvuda tema juhtumit puudutava teabega, olla ära kuulatud, nõuda karistuse põhjendusi ning vaidlustada talle määratud karistust. Kuna Peipus Grupp ei olnud väärteomenetluses osaline, ei saanud ta end kaitsta ega karistust vaidlustada.
Kohtu hinnangul rikutakse ka ettevõtlusvabadust
Kohtu hinnangul ei võimalda kehtiv seadus PTA-l arvestada väärtegude konkreetseid asjaolusid ega anda püügiloa omajale võimalust end väljendada. See rikub “korraldusele ja menetlusele” kehtestatud õigusi ning seeläbi ka ettevõtlusvabadust.
Riigikogu peab nüüd seadust muutma. Maaelukomisjon on varasemalt rõhutanud, et eesmärk oli anda ametile teatud kaalutlusõigus. Samas rõhutatakse ka püügiloa omaniku vastutust: “Püügiloa omaja saab valida, kellele ta annab kalapüügiõiguse, seega peab ta olema valmis kaasvastutuseks loa alusel toime pandud rikkumiste eest.”
Allikas: BNS
