Riigikogu keskkonnakomisjon kiitis esmaspäeval heaks ja saatis riigikogu täiskogule arutamiseks seadusemuudatused, mille eesmärk on vähendada nii riigi kui ettevõtete bürokraatiat ning samal ajal tõhustada looduskaitset.
Komisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul muutub keskkonnalubade taotlemine paindlikumaks eelkõige tänu kaevandamislubade menetluse lihtsustamisele – näiteks kaob topeltkooskõlastamise vajadus ministri tasandil ning seetõttu lüheneb menetlusaeg kuni 30 päevani.
Tulevikus muutuvad sihipärasemaks ka avalikud arutelud. “Edaspidi ei pea avalikku istungit korraldama iga juhtumi puhul, vaid ainult siis, kui on tegelik avalik huvi või vastav soov,” märkis Alender.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja lisas, et seadusemuudatustega soovitakse lahendada ka rannapiirkondades kehtivaid piiranguid. Nimelt plaanib riik vähendada ehituskeeluvööndi ulatust perioodiliselt üleujutatavatel aladel. Selle muudatuse ootel on eelkõige kohalikud omavalitsused ja madalate rannaaladega saarte elanikud, kelle igapäevaelu on ulatuslike piirangute tõttu piiratud.
“Kui varasemalt lisandusid neil aladel kaitsevööndid üleujutusala piirile, siis ettepaneku järgi kahaneks üleujutatavatel aladel ehituskeeluvöönd 50 meetrile,” sõnas Metsoja. “Rannajoonest jääb ehituskeeluvöönd ka edaspidi ulatuma vähemalt 100 meetrit veepiirist maismaal ja 200 meetrit saartel, et rannad ja kaldad püsiksid looduslikena.”
Lisaks saavad tulevikus kohalikud omavalitsused ise otsustada, kui suur peab olema ehituskeeluvöönd tiheasustusaladel, mis ei asu kaitsealadel. See suurendab omavalitsuste autonoomiat ja võimalust korraldada kohalikku elu vastavalt piirkondlikule vajadusele.
Yoko Alender märkis, et ka riigi julgeolekuolukord mõjutab keskkonnakaitset. Seaduse jõustudes saaks erakorralistes oludes ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Muuhulgas saaks edaspidi jätta looduskaitsetööd tegemata, kui see takistab riigikaitseliste eesmärkide saavutamist. Ta lisas, et leevendusmeetmete rakendamise kohustus jääb endiselt kehtima.
