Eesti transpordisektoris süveneb tööjõukriis, kuna kogenud veoautojuhtide põlvkond suundub pensionile, kuid järelkasvu napib. Samal ajal ahvatlevad lähiriikide kõrgemad palgad noori autojuhte Eestist lahkuma, hoiatab DPD.
DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss sõnas, et Eesti logistikasektori lähiaastate suurim väljakutse on veoautojuhtide leidmine. Vanemad juhid lahkuvad tööjõuturult kiiremini, kui noori peale kasvab. Sama trendi on märgata kogu Euroopas, kuid Kirsi sõnul vajab Eesti kiireid lahendusi, et olukorda leevendada. Ta peab oluliseks suurendada riiklikku koolitustellimust, pakkuda täiendavaid õppimisvõimalusi ja suurendada riiklikke toetusi. Ta lisas, et logistikasektori toimimine mõjutab otseselt Eesti majandust ja julgeolekut – kui juhte napib, on ohus kaubavedu ja tarneahelad.
C-kategooria juhiluba saab omandada juba 18-aastaselt
Viljandi Kutseõppekeskuse autoõppe osakonnajuhi Priit Taklaja sõnul on juhtide nappuse peamised põhjused madalad palgad ja vähene teadlikkus varajastest karjäärivõimalustest. Ta selgitas, et Skandinaavias makstakse juhtidele palka tunniarvestusega ning see võib olla kuni kaks korda kõrgem kui Eestis. Eestis tugineb palgasüsteem sageli päevarahadele, mis ei anna töötajale sotsiaalseid garantiisid ega suurenda pensionimakseid.
Samuti on eksiarvamus, et veoautojuhiks saab hakata alles 21-aastaselt. Tegelikult on võimalik juba 18-aastaselt omandada C-kategooria juhiluba, kuid vähene teadlikkus piirab noorte huvi eriala vastu.
Enamik õppe läbinuid suundub välismaale
Viljandi Kutseõppekeskuses saab autojuhiks õppida kas kolmeaastase põhikooli baasil või kuuekuulise täiskasvanute kursusega. Probleem seisneb selles, et kuigi koolituse läbinud leiavad erialase töö, suundub enamik neist välismaale.
Taklaja tõdes, et 100 protsenti lõpetajatest leiab tööd, kuid suurem osa läheb tööle Skandinaavia ettevõtetesse. Täiskasvanud õppijate seas on trend vastupidine – vaid 10 protsenti jääb püsivalt logistikasektorisse.
Maksusüsteem ja töötingimused vajavad reformi
ELEA juhatuse liikme Herkki Kitsingu sõnul on Eesti palgasüsteem probleemne, siseriiklikult tegutsevad ettevõtted ei peaks maksma juhile päevarahasid, kuid seda tehakse maksude optimeerimise nimel. Ta lisas, et Soome, Rootsi ja Norra autojuhtide palgad on oluliselt kõrgemad, mis teeb välismaale suundumise loogiliseks valikuks.
OSKA uuringu kohaselt on Eesti veoautojuhtide keskmine vanus 55 aastat ja vanem, mis tähendab, et järgmise 5–10 aasta jooksul seisab sektor silmitsi veelgi suurema kriisiga.
Eesti transpordisektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb võtta kiireid meetmeid. Paljud Euroopa riigid toetavad rahaliselt noorte autojuhtide koolitamist ja tööle asumist, samas kui Eestis jääb riiklik panus napiks.
Koolituste kättesaadavuse suurendamine, palgatingimuste parandamine ja teadlikkuse tõstmine võiksid aidata olukorda leevendada. Kitsing rõhutas, et kui Eesti palgad jäävad naaberriikidest madalamaks, peame vähemalt koolitussüsteemi ja riiklike toetustega noori kodumaal hoidma. Ta lisas, et kui kiiresti ei tegutseta, tuleb tulevikus loota välisriikidest sissetoodud tööjõule.
Allikas: BNS
