Eestis on üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel viivises pangalaenude maht kasvanud, kuid suuremad probleemid on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega. Eesti Panga ökonomisti Raol Kallase sõnul on erinevalt suurematest pankadest väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad järjest enam laene väljastanud, kuna nende laenuportfell sisaldab tarbimislaene, mis on kõrgema riskitasemega.
Kallas kirjeldab, et Eesti majapidamiste laenumaksevõime on siiski püsinud hea, kuigi üle 60 päeva tasumata pangalaenude osakaal on pisut kasvanud. Laenukvaliteedi halvenemine on olnud enim tunda tagatiseta tarbimislaenude seas, mis on traditsiooniliselt riskantsemad ja majandusolude halvenemisele haavatavamad. Praegu on need tasemed jõudnud 2–3 protsendi tasemeni.
Tarbimislaene pakuvad lisaks pankadele ka väiksemad krediidiandjad nagu Bigbank, Holm Bank ja TFBank, mille laenukogum on kasvanud kiiremini kui suurematel pankadel. Krediidiandjate poolt väljastatud tagatiseta laenud, sealhulgas kiirlaenud, on kõrgema laenuintressimääraga ja nende laenukvaliteet on halvenenud kiiremini.
Samas on Eestis laenukohustused jaotunud ühtlasemalt erinevate sissetulekugruppide vahel. Madalama sissetulekuga majapidamistes on tarbimislaenu ja liisingu taotlejaid kõige rohkem, kuid ka kõrgema sissetulekuga inimestel võivad olla suuremad laenukohustused, kuna nad võtavad suuremaid laene.
Eesti Panga statistika näitab, et laenusaajate mediaansissetulek on kasvanud kiiremini kui laenusummad, mis viitab sellele, et tarbimislaenude võtmine on muutunud jõukohasemaks. Kuid kuigi laenumaksetega hätta sattunute arv on kasvanud, moodustavad nad siiski väikese osa pangandussektori laenuportfellist.
Keskpanga prognoosi kohaselt ei ole oodata laenukvaliteedi märkimisväärset halvenemist, kuna majandus peaks tasapisi kasvule minema. Samuti pakuvad madalamad intressimäärad leevendust eluasemelaenude ja autoliisingu maksetele. Edaspidi jäävad kõige olulisemaks teguriks laenukohustuste täitmisel töökoht ja sissetulek.
