Eesti sõiduautod on viimase 20 aasta jooksul muutunud märgatavalt suuremaks, raskemaks ja võimsamaks. Samal ajal on ametlike näitajate järgi vähenenud nii keskmine kütusekulu kui ka CO₂ heitmete tase ning kasvanud elektri- ja hübriidautode osakaal, selgub Transpordiameti pressiteatest.
2025. aastal lisandunud sõiduautodest moodustasid ligikaudu viiendiku elektriautod ja pistikhübriidid. Kogu liiklusregistris on nende osakaal siiski veel 2,7 protsenti. Sama suur on praegu ka gaasil töötavate sõiduautode osakaal.
Keskkonnanäitajate paranemine on toimunud ajal, mil sõidukite mõõtmed, mass ja võimsus on märgatavalt kasvanud. Bensiinimootoriga sõiduautode keskmine tühimass on tõusnud 1457 kilogrammini ning diiselmootoriga sõidukitel 1774 kilogrammini. Võrreldes varasema ajaga tähendab see bensiiniautode puhul 225-kilogrammist ja diiselautode puhul 259-kilogrammist kasvu.
Samas on ametlike andmete järgi vähenenud nii keskmine kütusekulu kui ka CO₂ heitmete näitajad. Bensiinimootoriga autode keskmine kütusekulu on langenud 7,5 liitrini 100 kilomeetri kohta ning diiselmootoritel 7,3 liitrini. CO₂ heitmete näitajad on langenud bensiinimootoritel 176 grammini kilomeetri kohta ja diiselmootoritel 194 grammini kilomeetri kohta. 2007. aastal ületasid mõlemad näitajad 220 grammi kilomeetri kohta.
„Nende numbrite taga on kaks peamist põhjust. Masside suurenemine tuleneb eelkõige passiivohutuse arengust, mis võimaldab sõidukitel avarii korral löögijõudu paremini absorbeerida. Kütusekulu ja CO₂ heitmete vähenemisele annab samal ajal tugeva tõuke tehnoloogia areng – alates käigukastide ülekannete optimeerimisest kuni elektrooniliste juhtimissüsteemide täiustumiseni,“ ütles Transpordiameti sõidukite tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.
Viimase kahe kümnendi jooksul on muutunud ka Eesti autopargi koosseis ja inimeste eelistused
Kui 2007. aastal oli liiklusregistris veidi üle 528 000 sõiduauto, siis 2024. aastaks kasvas see arv enam kui 633 000-ni. Pärast registri korrastamist ja seadusemuudatusi langes sõiduautode arv 2025. aasta lõpuks umbes 625 000-ni.
Oluliselt on muutunud ka keretüüpide eelistused. Kui 2007. aastal domineerisid sedaanid, mida oli registris üle 213 000, siis möödunud aasta lõpuks oli nende arv langenud ligikaudu 111 000-ni. Universaalkerega autode arv kasvas samal ajal 123 000-lt 284 000-ni.
„Tõenäoliselt peegeldab see muutus ühiskonna suhtumise muutumist autodesse. Kui varem oli sedaankere sageli staatuse sümbol, siis tänaseks väärtustatakse enam praktilisust ning eelistatakse universaalkerega sõidukeid,“ märkis Jürgo Vahtra.
Muutunud on ka jõuallikate osakaal. Kui 2007. aastal moodustasid suurema osa Eesti sõiduautodest bensiiniautod ning diiselautode osakaal oli väiksem, siis nüüdseks on bensiini- ja diiselmootoriga sõidukite osakaal muutunud peaaegu võrdseks. Seejuures mõjutab statistikat ka kasutatud diiselautode sissevedu välismaalt.
Sõidukite keskmine võimsus on samuti kasvanud. Kui 2007. aastal oli bensiinimootoriga sõiduauto keskmine võimsus 81 kW ja diiselautol 80 kW, siis nüüdseks on need näitajad tõusnud vastavalt 108 ja 121 kilovatini.
Ühe suurema muutusena paistab silma automaatkäigukastide laialdane levik. Kui 2007. aastal oli registrisse lisandunud sõidukitest automaatkäigukastiga 32 protsenti, siis 2025. aastaks oli nende osakaal tõusnud 83 protsendini.
Vahtra sõnul on selle taga nii tehnoloogia areng kui ka mugavus. „Veel paarkümmend aastat tagasi olid automaatkäigukastiga sõidukid märksa suurema kütusekuluga ning seetõttu kallimad kasutada. Tänaseks on automaatkäigukastide ökonoomsus oluliselt paranenud ning tihenenud liikluses hinnatakse järjest enam nende mugavust,“ selgitas ta.
