Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas Kiievis Ukraina kaitseminister Mykhailo Fedoroviga ühiste kavatsuste leppe, mille eesmärgiks on luua raamistik kaitsetööstuse koostööks, sealhulgas ühistootmise edendamiseks.
„Build with Ukraine“ algatus seob Eesti tehnoloogilised lahendused Ukraina lahingukogemusega, võimaldades innovatiivsete kaitsetööstuse lahenduste kiiremat tootmist.
„Mitu Eesti kaitsetööstuse ettevõtet tegutseb Ukrainas juba täna, kuid näeme, et kaitsetööstuse koostöö saab olla tõhusam, eriti, mis puudutab toodete testimist ja praktilist kasutatavust, et need vastaksid ka Eesti kaitseväe vajadustele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul võimaldab lepe ettevõtetel ka kiiremini kasvatada mahtusid, et rahuldada nõudlust, kui toode on juba tootmisse jõudnud.
Mitmed Eesti ettevõtted on väljendanud huvi alustada koostööd Ukraina partneritega, et toota ründe- ja püüdurdroone ning elektroonilise sõjapidamise lahendusi. Samuti on Ukraina ettevõtted näidanud üles huvi rajada tootmisüksusi Eestisse, mis võimaldaks neile parema juurdepääsu Euroopa ja teistele turgudele.
Kolmepäevase visiidi raames osales kaitseminister Hanno Pevkur ka Eesti-Ukraina kaitsetööstuse foorumil ja pidas kõne Kyiv Security Forumil, kus märkis muuhulgas, et viimasel ajal rahvusvaheliselt levivad hirmutamisnarratiivid edendavad eelkõige Venemaa huve. „Mida rohkem me kordame Venemaa narratiive, seda vähem on fookus Ukrainal ja see on täpselt see, mida Putin soovib,“ ütles Pevkur, kelle sõnul ei tohi Venemaa puhul kunagi kaotada valvsust, kuid tuleb alati tugineda reaalsetele ohuhinnangutele.
Visiidi raames tutvus kaitseminister ka Ukraina droonikeskuse ja tootmisvõimalustega ning külastas Ukraina hukkunud laste memoriaali ning kohtus Ukraina relvajõudude veteranidega. „Mul oli hea võimalus kohtuda veteranipäeval Ukraina veteranidega ja näha, kuidas nii mõnedki neist on leidnud võimaluse pärast teenistust oma kaitsealane ettevõtte luua, mis ühelt poolt on neil aidanud leida eneseteostuse, olles samal ajal endiselt kasulik riigile,“ märkis Pevkur.
Eesti on võtnud kohustuse eraldada Ukraina sõjaliseks toetamiseks igal aastal vähemalt 0,25 protsenti oma SKT-st. Aastaks 2026 ulatub selle kohustuse rahaline maht ligi 110,7 miljoni euroni, lähiaastatel on abi fookuses eelkõige droonide ja droonivastaste süsteemide soetamine ning Eesti ja Ukraina kaitsetööstuste toetamine.
Materiaalse abi kõrval juhib Eesti koos Luksemburgiga rahvusvahelist IT-koalitsiooni, mis on tänaseks kogunud ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Eesti panustab sellesse initsiatiivi tänavu 5,7 miljonit eurot eesmärgiga arendada Ukraina kaitseväe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri, et viia sidesüsteemid vastavusse NATO standarditega ning aidata säilitada tehnoloogilist ülekaalu lahinguväljal.
Lisaks tehnoloogilisele toele panustab Eesti Ukraina üksuste väljaõppesse, olles tänaseks koolitanud üle 2000 kaitseväelase ja keskendudes praegu operatsioonile Legio, kus Eesti suurendab instruktorite arvu 27 inimeseni. Väljaõppe fookuses on nii sõduri baaskursuste läbiviimine kui ka lahingpioneeride koolitamine.
Täiendava toetusmeetmena on Eesti hiljuti panustanud 11 miljonit eurot rahvusvahelisse PURL algatusse, mille peamine eesmärk on rahastada kriitilise sõjalise varustuse tarnimist Ameerika Ühendriikidest Ukrainasse.
