Riigisekretär saatis kooskõlastusele eelnõu, millega laiendatakse droonide tuvastamise ja tõrjumise võimalusi rahuajal.
Muudatuste eesmärk on eemaldada senised takistused näiteks riigikaitseobjektide ja elutähtsa taristu kaitsmisel.
Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul näitas kolmapäevane juhtum, kus Venemaalt Eestisse eksinud droon tabas Auvere elektrijaama korstent, et senised võimalused ei ole piisavad.
“Kehtiv õigusruum ei ole piisav õhuruumist lähtuva ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, sest see on loodud eelkõige mehitatud lennuvahendite jaoks ning nüüd vaatasimegi üle senised pädevused ja jagasime ümber või kehtestasime uued rollid,“ ütles Kasemets.
Eelnõu järgi saab Kaitsevägi senisest paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalisi droone. Politsei roll suureneb samuti – neil tekib õigus droone tõrjuda kogu Eestis ning kasutada selleks ka raadioside piirajaid.
Lisaks hakatakse droonidega seotud ohtude tuvastamist paremini koordineerima. Õhuruumi seire eest vastutab Kaitsevägi ning erinevad asutused peavad jagama omavahel infot.
Uute reeglite järgi saab vajadusel kaasata droonitõrjesse ka Kaitseväe ja Kaitseliidu, näiteks suurürituste ajal nagu Laulupidu.
Droonide kasutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud nii tsiviilvaldkonnas kui ka julgeolekuohtudes. Eelnõu eesmärk on muuta rollijaotus selgemaks ja parandada asutuste koostööd.
Eelnõu plaanitakse jõustada 1. juulil 2026.
