Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja põllumeeste ühistu KEVILI algatusel toimub 19. märtsil üle Eesti põllumajandussektori koordineeritud aktsioon, mille käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele ja liiklussõlmedele.
Aktsiooniga antakse ühine ja nähtav signaal Eesti põllumajanduse olulisusest ning vajadusest tagada Eesti toootjatele Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused.
Aktsiooni käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega mitmes Eesti piirkonnas, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Traktorid liiguvad piiratud aja jooksul vahemikus kell 10-12 aeglaselt ringteedel või nende läheduses. Korraldajate põhimõte on, et liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega erakorralist transporti.
Pärast aktsiooni liiguvad mitmed põllumehed traktoritega piirkonna koolide ja lasteaedade juurde, et tutvustada lastele põllumajandust ning rääkida sellest, kuidas toodetakse toitu. Eesmärk on tuua põllumajandus inimestele lähemale ning rõhutada toidutootmise rolli Eesti majanduses ja ühiskonnas.
Aktsiooni visuaalses kommunikatsioonis kasutatakse ühtset sõnumit ja sümboolikat. Näha võib Eesti lippe ning plakateid sõnumitega „Toidujulgeolek algab põllult“, „(Toidu)julgeolek algab põllulult“ ja „Pole põllumajandust – pole toitu“.
Aktsioon langeb kokku riigikogu aruteluga
Aktsioon toimub samal päeval, kui riigikogus arutatakse olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Toit kui strateegiline majandusharu“. Põllumajandussektor soovib selle arutelu taustal rõhutada, et toidutootmine ei ole pelgalt majandussektor, vaid Eesti majanduse ja julgeoleku strateegiline osa.
Kiiresti muutunud julgeolekuolukorras on kohalik toidutootmine ja riigi toidujulgeolek muutunud üha olulisemaks. Eesti võime tagada oma elanikele piisav ja kvaliteetne toit sõltub otseselt sellest, kas põllumajandussektoril on võimalus areneda ja investeerida võrdsetel tingimustel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Aktsioon toimub ajal, mil Euroopa Liidus arutatakse järgmise eelarveperioodi (2028–2034) prioriteete ning üha enam on esile kerkinud nn agri-prosperity gap – sissetulekulõhe Euroopa põllumajanduses. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tootjate investeerimisvõimekus ja arengutingimused olnud mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes nõrgemad, mis mõjutab nii sektori konkurentsivõimet kui ka riigi toidujulgeolekut.
Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluks Eestile ajalooliste toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligikaudu 546 miljonit eurot lisavahendeid, kuid puudub kindlus, et need vahendid jõuavad põllumajandussektorisse.
Aktsiooni eesmärk on anda üleriigiline ja rahumeelne signaal, et Eesti põllumajandussektor on ühtne ning soovib arutada sektori tulevikku majanduskasvu, investeeringute ja toidujulgeoleku võtmes. Eesti toootjad ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa turul.
Põllumehed: probleemid on muutunud süsteemseks
Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine märkis, et põllumehed toovad traktorid linnapilti, et meelde tuletada: traktoriga tehakse tööd ja kasvatatakse toitu. “Põllul tehtav töö jääb sageli linnainimestele märkamatuks, kuid just sellest tööst sõltub meie igapäevane toidulaud.Samal ajal seisab põllumajandussektor silmitsi mitmete tõsiste väljakutsetega, millele tuleb otsa vaadata ja lahendusi leida.
Ants-Hannes Viira, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht tõi esile, et Eesti põllumajandus ja toidutootmine on viimase 20 aasta jooksul teinud selge arenguhüppe, kuid kokkuvõttes ollakse endiselt toidu netoimportijad. “Meil on potentsiaal arendada toidutootmist kui strateegilist majandusharu. Selleks on vaja investeerida nii põllumajandusse kui ka toidutööstusse. Need investeeringud aitavad paremini väärindada põllumajandusmaad kui üht meie olulisemat loodusressurssi, parandavad väliskaubandusbilanssi ja tugevdavad Eesti toidujulgeolekut.”
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Timo Varblase sõnul on Eesti põllumajandustootjatele Euroopa Komisjon määranud ligikaudu 540 miljonit eurot. “Oleme madalamate toetuste tõttu teiste EL-i riikidega ebavõrdses olukorras. Kui valitsus otsustab selle ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud raha suunata mujale, tähendab see, et muud teemad seatakse toidujulgeolekust ettepoole. See ei ole enam ainult tootjate mure – see puudutab kõiki Eesti inimesi,” rääkis Varblas. “Ettearvamatu ilm, pidevalt muutuvad ja kuhjuvad nõuded ning majanduslik ebakindlus on toidutootja argipäev. Eesti põllumehed ja -naised on olnud pikka aega väga kannatlikud, kuid ka kannatlikkusel on piir.Meil ei ole vaja abi. Meil on vaja kindlust ja selgeid otsuseid, et toidujulgeoleku tagamine on ka valitsuse prioriteet.”
Tootjad hoiatavad: sektor seisab silmitsi tõsiste raskustega
Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits märkis, et klm aastat järjestikust kahjumit, investeerimisvõime kukkumas ja toootjad tegevust lõpetamas – see on Eesti taimekasvatuse tänane realsus. “Tegemist ei ole üksikute ettevõtete raskustega, vaid süsteemse probleemiga. Küsimus on ellujäämises.Põllumajandussaadused ja toidukaubad on elektroonika järel Eesti suuruselt teine eksportiv sektor. Selle positsiooni hoidmine nõuab konkurentsivõime toetamist ja investeeringuid, mitte raha ümbersuunamist teistesse valdkondadesse.”
Margo Klaasmägi, Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht ja aasta põllumees 2024 kinnitas, et Eesti on jõudnud heaoluriikide hulka. “Eestlased pole kunagi elanud nii hästi kui praegu ning meie toidulaud pole kunagi olnud nii rikkalik. Paraku on see heaolu viinud paljud inimesed ka päriselust kaugemale – vesi tuleb kraanist, toit tuleb poest ja raha pangaautomaadist. Tegelikult tulevad nii vesi kui toit maa seest – põllult ja metsast. Toidujulgeolek ei ole lihtsalt sõnakõlks. Selleks on vaja võrdseid tingimusi konkurentsivõime tagamiseks,” ütles Klaasmägi.
Tehtavad otsused ei puuduta ainult tootjaid vaid kogu ühiskonda
Noortaluniku Janel-Marcus Lohvarti sõnul on noortalunike ja laiemalt maanoorte jaoks praegu tehtavad otsused määrava tähtsusega. “Need kujundavad keskkonda, mille me jätame tulevastele põlvkondadele. Põllumajandustootjad ei ole ainult toidutootjad – nad on ka Eesti pärandmaastike, puhta looduse ja maaelu hoidjad. Seetõttu ei puuduta põllumajanduse tulevik ainult tootjaid, vaid kogu ühiskonda,” ütles Lohvart. “Kui soovime, et Eestis toodetaks ka tulevikus kodumaist kvaliteetset toitu, peavad tänased otsused looma tingimused, kus noortel on võimalik põllumajandussektoris tegutseda, investeerida ja areneda.”
Sadala Agro juhatuse liikme Ahti Kalde sõnul tähendavad ühiskonna ootused, tarbijate soovid ja riigi seatud nõuded põllumajandussektorile väga suuri investeeringuid. “Euroopa Komisjoni poolt eraldatud 546 miljonit eurot katab neist vajadustest vaid umbes kolmandiku.Selleks, et põllumajandus suudaks nendele väljakutsetele vastata, tuleb samaaegselt toota kvaliteetset toitu, pakkuda keskkonnateenuseid, hoida regionaalset tasakaalu ning täita üha kasvavaid kliimapoliitika nõudeid. Ilma investeeringuteta ei ole võimalik neid ülesandeid täita konkurentsivõimet kaotamata.”
Põllumajandustootjad ja organisatsioonid, kes soovivad aktsiooniga liituda, kuid ei ole seda veel teinud, on oodatud ühendust võtma aadressil riina.marustsak@kevili.ee.
Aktsiooni korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös KEVILiga ning aktsiooniga on lliitunud ka Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Noortalunikud.
