Eesti vanglates registreeriti mullu rekordarv katseid viia kinnipeetavateni keelatud esemeid ja aineid: aasta jooksul tuvastati ligi 40 sellist juhtumit.
Kriminaalmenetlusse jõudis 18 juhtumit, mis tähendab võrreldes eelneva aastaga kahekordset kasvu ja osutab murettekitavale trendile, kus lähedaste toetus väljendub seaduserikkumises.
Lähedaste roll vanglas karistust kandva inimese elus on määrava tähtsusega. Just nende julgustus ja kontakt välismaailmaga aitavad kinnipeetaval säilitada motivatsiooni, hoida vaimset tasakaalu ja valmistuda eluks pärast vabanemist, märkis vanglateenistus.
Vangide lähedaste keelatud tegevusel võib olla erinevaid põhjuseid
Sisekontrolli- ja teabetalituse nõuniku Argo Kruusmaa sõnul saab probleem alguse sellest, et lähedased on valmis vangistatud lähedase meeleheaks tema soove täitma, uskudes, et nii aitavad nad teda raskes olukorras. „Me näeme aga üha sagedamini, et armastus ja hoolimine väljenduvad vales vormis. Sellega pannakse kinnipeetav suurde ohtu nii tervise, turvalisuse kui ka õigusliku vastutuse mõttes,“ selgitas Kruusmaa ja lisas, et keelatud eseme või aine vanglasse toomise katse võib tuua kaasa kriminaalkaristuse ja rikkuda ka lähedase enda tuleviku.
Kruusmaa sõnul võib lähedaste keelatud tegevusel olla erinevaid põhjuseid. Osa lähedasi või tuttavaid püüab teadlikult vanglasse keelatud esemeid sisse toimetada ning on võimalike tagajärgedega väga hästi kursis, samas mõned satuvad heauskselt kinnipeetava manipulatsiooni ohvriks ning võivad arvata, et nad toimetavad vanglasse näiliselt süütu eseme, teadmata sageli, mis täpselt pakendi sees on.
Vangla on suletud ja rangelt kontrollitud keskkond. Iga keelatud ese või aine võib vallandada sündmuste ahela, mis ei lõpe ainult ühe rikkumisega. Uimastid tekitavad võlasuhteid, konflikte ja vägivalda ning joobes kinnipeetav võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Eriti tõsiseks teeb olukorra asjaolu, et levivad üha kangemad narkootikumid. „Uued sünteetilised ained on ettearvamatud. See kogus, mis tundub toojale tühine, võib vanglakeskkonnas põhjustada raske tervisekahjustuse või surma,“ rõhutas Kruusmaa, pannes lähedastele südamele, et vanglas karistust kandva inimese jaoks on hoopis oluline emotsionaalne tugi.
Keelatud esemeid püütakse vanglasse toimetada peamiselt külastuste ja postisaadetiste kaudu. Neid peidetakse riietesse, raamatutesse, jalanõudesse ja isegi oma kehaõõnsustesse. 2025. aasta teises pooles tuvastati kuus juhtumit, kus külastajad püüdsid keelatud esemeid vanglasse tuua, neljal korral olid need peidetud just kehaõõnsustesse. Leiti steroide, süstlanõelu ja nikotiiniplaastreid. Lisaks on avastatud ka psühhotroopsete ja narkootiliste ainete nimekirja kuuluvaid ravimeid.
Kruusmaa sõnul avastati samal perioodil postisaadetistest keelatud esemeid 34 juhul
„Sageli ei adu saatjad, et ka näiliselt süütu ravim võib vanglakeskkonnas olla keelatud ja karistatav,“ selgitas ta ja lisas, et iga selline juhtum toob kaasa menetluse, ekspertiisid ja võimalikud karistused ja seda ka siis, kui ese ei jõua kinnipeetavani. Kruusmaa rõhutas, et vastutus tekib juba sissetoomise katse eest. Narkootikumidega seotud kuriteo eest võib sissetooja võimalik karistus ulatuda 15 aastani.
Vanglateenistus panustab tugevalt nii kontrolli kui ka ennetusse. Kasutatakse teenistuskoeri, röntgenseadmeid, tehakse läbiotsimisi ja kiirteste. Kruusmaa sõnul ei lahenda ükski tehniline meede probleemi juurpõhjust. Kõige suurem mõju on siiski lähedastel. „Lähedaste roll ei ole tuua vanglasse aineid või esemeid, isegi kui see paistab olevat karistust kandva inimese kõige suurem soov sel hetkel. Oluline on julgustada kinnipeetavat osalema ravis ja taastumisprogrammis, mitte riskima tema ja enda tulevikuga,” lisas ta.
