“Täidame oma lubaduse, et võtame lahti vanu asju, hindame neid kriitiliselt ja vajadusel otsustame ümber. Ja siin ilmneb kurioosumeid, viitan Põhjatähe koolile. Tegemist on kooliga, kus õpib 16 last ja kus töötab vist 11 pedagoogi. Selle kooli ehitamine läks linnale maksma 14 miljonit eurot ehk peaaegu miljon eurot ühe koolikoha eest, ja ametis on peaaegu üks pedagoog ühe õpilase kohta. Kui räägime vastutustundlikust linnajuhtimisest, siis me ei saa neid numbreid eirata ja peame küsima, kuidas see võimalikuks sai,” ütles Raudsepp eile linnavalitsuse pressikonverentsil.
Ta lisas, et kooli munitsipaliseerimise initsieerisid Avatud Kooli asutaja, sotsiaaldemokraadist ettevõtja Rasmus Rask ja tema parteikaaslasest linnapea Jevgeni Ossinovski.
“Seni erakoolina tegutsenud kooli kulusid ja investeerimisvajadusi hakkas kandma Tallinna linn. Selle, nüüd juba munitsipaalkooli tarbeks ehitati ka uus koolimaja aadressil Karjamaa 18, mis läks linnale maksma 14 miljonit eurot. Sellesse kooli pidi lisaks umbes 400-le Avatud Kooli õpilasele tulema veel kuni 270 õpilast. Aga siis selgus, et ega see Avatud Kool nii väga avatud ei olnudki. Teisi õpilasi koolimajja lasta ei soovitud. Kooli, nüüd juba linna kooli juhiti endiselt kui erakooli,” tõdes Raudsepp.
Tema sõnul ostis linn riigilt 3,6 miljoni euroga ära ka Tallinna Avatud Kooli koolimaja. Seal tehti esialgne remont, mida jätkatakse veel sel ja ka järgmisel aastal. “Sellise pirtsutamise peale ostetud koolimaja maksumus pluss tänaseks juba tehtud remont pluss remondivajadus ongi kokku ligi 14 miljonit eurot,” ütles Raudsepp.
Hariduse valdkonna abilinnapea Andrei Kante ütles, et tal on väga kahju, et Põhja-Tallinna koolivõrgus tekkis probleeme juurde, hoolimata sellest, et linn alustas juba üle-eelmise linnavalitsuse juhtimisel koolivõrgu korrastamise plaaniga.
“See plaan oli poolteist aastat lihtsalt riiulil. Peame selle töö nüüd ära tegema, sest see ei ole adekvaatne lähenemine, kui terves koolimajas õpib 16 last ja neid õpetab 11 õpetajat,” lausus Kante.
Tema sõnul on probleemiks see, et värske rahvastikuprognoos ei anna vähimatki lootust, et see kool õpilastega täitub.
“Aga ootame ära sisekontrolli auditi ja tulenevalt sealt saadavast infost saame pakkuda lahendusi. Lahendusi ei vaja mitte ainult Põhjatähe põhikool, vaid ka Avatud Kool, mille pidamine Auna 6 hoones ei ole mõistlik, sest see hoone ei vasta nõuetele. Juba praegu on laekunud Avatud Kooli taotlus koolihoone renoveerimiseks ja esialgne hinnang on, et maja kordategemiseks kulub 13 miljonit eurot,” rääkis Kante.
Rask vastas Raudsepale sotsiaalmeedias linnapea samateemalise postituse all. Kõigepealt rõhutas ta seda, et Ossinovski oli linnapeana kogu aeg Avatud Kooli munitsipaalkooliks muutmise vastu ning et Avatud Kooli loomise kiitis omal ajal heaks tollane linnapea Mihhail Kõlvart (KE), kellega asi korduvalt läbi arutati.
Avatud Kooli hoone ostis linn Raski sõnul seetõttu, et riik oli otsustanud koolihoone maha müüa. “Sisulisi valikuid, mida haridusametiga arutasime, oli kaks: kas linn omandab riigilt kinnistu ning Avatud Kool jätkab tegutsemist samades ruumides või kolib Avatud Kool Karjamaa 18 renoveeritavasse koolihoonesse. Koolijuhi, õpetajate ning koolipidajate selge eelistus oli kolida uude renoveeritavasse hoonesse,” selgitas Rask.
Erinevatel põhjustel see stsenaarium siiski ei realiseerunud ja kool leppis lahendusega, kus linn omandab kinnistu riigilt ning teeb majas hädavajalikud remonditööd, et hoone vastaks terviseameti ja päästeameti ettekirjutustele.
“Kokkuvõtlikult – ükski kooli asutaja pole kooli munitsipaliseerimisest tulu teeninud; linnakooliks muutmise otsus sündis koolipidajate eestvedamisel, õpetajate toel ja kogukonna huvides; Ossinovski linnavalitsus viis lõpuni munitsipaliseerimise protsessi, mis oli algatatud eelmise, Kõlvarti juhitud linnavalitsuse poolt; Aru/Auna kinnistu omandamine linna poolt oli lõpuks ainsaks lahenduseks, et tagada koolile ruumid õppetööks,” kirjutas Rask.
Allikas: BNS















