Möödunud aasta tähendas päästeametile rekordiliselt vähe tule- ja veeõnnetustes hukkunuid. Samal ajal said tehtud mitmed olulised elanikkonnakaitse tegevused: Eestis testiti esmakordselt ohuteavituse süsteemi EE-ALARM ning koolituste ja nõustamistega anti kriisivalmiduse teadmisi enam kui 120 000 inimesele.
2025. aastal said päästjad ja demineerijad 26 529 väljakutset, pääste- ja demineerimissündmuseid oli 12 300. Üle-eelmise aastaga võrreldes oli väljakutseid ning pääste- ja demineerimissündmuseid samas suurusjärgus. Demineerijad hävitasid 7910 lõhkekeha.
“Kõige tähtsam, mille eest me seisame, on inimeste elude päästmine,” võttis eelmise aasta kokku päästeameti peadirektor Margo Klaos. “Olime selles möödunud aastal edukamad kui kunagi varem, kuid ka need surmad olnuks ennetatavad.” Tulekahjudes hukkus 32 inimest ja veeõnnetustes 28. Erinevatest õnnetustest päästeti 214 inimest.
Mullu vähenes tulekahjude arv (2273), mis oli eelmisel aastal 190 võrra väiksem kui 2024. aastal. Ka kodudes juhtub tulekahjusid aasta-aastalt aina vähem. Eelmisel aastal oli kodudes 408 tulekahju. Päästjad tõid tulest välja 87 inimest.
Siseminister Igor Taro sõnul oli kindlasti möödunud aasta üheks oluliseks tähiseks päästjate palgatõus. “10 protsendilise palgatõusu saavutamine eesliinil töötavatele päästjatele oli kriitilise tähtsusega, et hoida meie inimesi ja olla atraktiivne ka uutele tulijatele. See on viimase kolme aasta võlgnevuse kustutamine, aga selge on ka see, et palgaküsimus jääb tuha all endiselt hõõguma ning peame selle probleemiga järjepidevalt tegelema,“ ütles Taro
Eelmisel aastal osalesid päästeameti meeskonnad kahel suurel rahvusvahelisel missioonil – 40 päästjat käisid kahes vahetuses Hispaanias, et olla abiks võitluses sealsete maastikutulekahjudega ning 8 demineerijat käisid kahes vahetuses Ukrainas Harkivi piirkonnas aitamas lahingumoona kahjutuks tegemas ja miinivälju puhastamas.
2025. aasta läheb ajalukku kindlasti ka aastana, mil päästeameti rahvusvaheline mõjukus oli suurim. “Tugevad liitlassuhted on olulised ja Eesti on alati abikäe ulatanud. Ennekõike seetõttu, et kui meil tekib kriis, siis võime olla kindlad, et meil on sõpru, kes ei jäta meid üksi ning siia appi tulevad. Teiseks on see väga hea võimalus meie inimestele uute kogemuste omandamiseks ja enda proovile panekuks niivõrd mitmetahulistes ning ulatuslikes kriisides. Kohapeal saadavat teadmist ja kogemust ei anna edasi ükski video, pilt või jutt ning usun, et meie päästjad ja demineerijad oskavad seda hinnata,” ütles Taro.
Rekordiliselt vähe tule- ja veeõnnetustes hukkunuid
Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega, kelle keskmine vanus on 67 eluaastat. Tules hukkunud on sageli joobes (2025. aastal 56%). Pooled tulekahjud said alguse suitsetamisest (2025. aasta tulekahjudes hukkunuist 16). Suitsuandur oli puudu 13 tules hukkunu kodudest.
Tulekahjud tekitasid hoonetele kahju vähemalt 11,4 miljoni euro ulatuses (arvestamata hoones olevat vara). Samal ajal hoidis päästjate tegutsemine hoonetulekahjude korral varakahju ära hinnanguliselt 167,7 miljoni euro väärtuses.
Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal 28 inimest, mida on 14 võrra vähem kui 2023. aastal. Hukkunute keskmine vanus oli 64 aastat. Alkoholi- või narkojoobes või joobekahtlusega olid 63% uppunutest. Kõige sagedamini uputi veekogust möödumisel või veekogu ületades (8 inimest), kalastades hukkus 5 inimest ja supeldes 4 inimest. 11 inimese puhul ei ole täpselt teada, kuidas nad vette sattusid. Veeõnnetustest päästeti 39 inimest.
Päästjad päästsid erinevatest ohuolukordadest 214 inimest s.h 87 tulekahju- ja tulekahjuohu sündmustelt, 72 liiklusõnnetustelt, 39 veeõnnetustelt, 7 lennuõnnetuselt, 6 gaasilise reostuse sündmustelt ning 3 ohu likvideerimiselt.
Elanikkonnakaitse arendustööd jätkusid
Päästeameti peadirektor nentis, et Eesti elanikud on aastaid pidanud tõdema, et meil puudub valmidus sõjaaja elanikkonnakaitseks. “Nüüd – pärast 2025. aasta arendustegevusi – julgen kinnitada, et viimase kolme aasta suure pingutuse ja töö tulemusena oleme nüüdseks esmase suutlikkuse saavutanud,” kommenteeris Klaos ohuteavituse edukaid katsetusi ja avalike varjumiskohtade arendusi.
Testisime Eestis esmakordselt üleriigilist ohuteavituse süsteemi EE-ALARM, sh käivitati ka sireenivõrgustik. Päästeamet hakkab ohuteavituse süsteemi edaspidi testima regulaarselt. 2026. aastal on plaanis kolm suurt testi.
Lisaks on tänaseks päästeamet kaardistanud 302 avalikku varjumiskohta, kokku ligi 250 000-le inimesele. Koolituste ja nõustamisega anti elanikkonnakaitsealaseid teadmisi edasi enam kui 120 000-le inimesele.
2025. aastal kasvas ühtne päästevõrgustik 5303 inimeseni. Nende seas on 2138 päästeameti teenistujat, kellest 1634 on valveteenistujad, lisaks 3165 vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat.
