Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis toob rea muudatusi investeerimisfondidele ja nende valitsejatele.
Pensionifondide paremaks võrdlemiseks hakkab pensionikeskus 2027. aastal avaldama tabelina olulisimat infot teise ja kolmanda samba fondide kohta, mis aitab pensionikogujal paremini valikut teha.
Muudatused puudutavad sisuliselt kõiki investeerimisfonde: riskikapitali- ja kinnisvarafonde, eurofonde ja pensionifonde. Suuremad muudatused põhinevad ELi direktiivil ja neid on põhimõtteliselt kolme sorti.
Riskikapitali- ja kinnisvarafondide valitsejad võivad hakata pakkuma lühiajalisi ja eluasemelaene, järgides kõiki vastutustundliku laenamise reegleid. See võiks suurendada Eesti laenuturul konkurentsi. Täiendavalt võivad fondid osutada ka inkassoteenust taotledes Finantsinspektsioonilt vastava loa.
Samadele fondidele laienevad võimalused kasutada teiste liikmesriikide pankade depooteenust, mis võiks suurendada konkurentsi depositooriumite vahel ja vähendada depootasusid. Depooteenust pakuvad üldjuhul pangad, keda nimetatakse depositooriumiks. Depositooriumi ülesandeks on fondi raha, väärtpaberite ja muu vara hoidmine. Praegu peab depositoorium olema Eestis asutatud krediidiasutus või tegutsema siin filiaalina.
Investorite kaitsmiseks tulevad uued nõuded fondide likviidsuse juhtimisele, vältimaks likviidsuskriisi, kui suur osa investoritest soovib fondist väljuda. Näiteks saab fondivalitseja kasutada fondi aktsiate või osakute ajutist väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamist või halvaks muutunud vara eraldamist fondi ülejäänud varast.
Muutub teabe avalikustamine investoritele
Samuti muutub teabe avalikustamine investoritele ning pensionifondi ja teiste avalike fondide prospektis tuleb investori jaoks lahti kirjutada edaspidi ka see, kas ja millises ulatuses kasutab fond aktiivset või passiivset investeerimisstrateegiat.
“See aitab investoritel paremini hinnata investeerimispoliitika sobivust nende isiklike eesmärkidega, aga ka tasu suurust, mida fondi valitsemise eest võetakse. Passiivse strateegia puhul võiks eeldada madalamat tasu,” selgitas asekantsler Evelyn Liivamägi.
Lisaks muutub paindlikumaks investeerimisfondide ühinemine, võimaldades nüüd ka lepingulise fondi ja aktsiaseltsifondi ühinemist.
Eelnõuga loobutakse erireeglitest, mis kehtivad konservatiivsetele pensionifondidele ja fondivalitseja kohustusest sellist fondi valitseda. Sellega suureneb fondivalitseja paindlikkus selliste fondide investeerimispoliitika kujundamisel
Pensionifondi põhiteabe avaldamisele tuleb uus lahendus
Senised iga fondi kohta koostatud dokumendid asendatakse kõigi pensionifondide võrdlustabeliga nii teise kui kolmanda samba kohta.
“Senine praktika on näidanud, et pensionifondi valides või fondi vahetades pensionikogujad valdavalt põhiteabe dokumente ei loe,” ütles Liivamägi. Ta lisas, et uus lahendus koondab olulise info ühte tabelisse, mistõttu lihtsustub ka fondide võrdlemine.
Võrdlustabelid muutuvad kättesaadavaks pensionikeskuse veebilehel ja samal kujul tuleb neid kasutada pensionifondi osakute pakkumisel.
Eelnõu jõustub kava kohaselt 2026. aasta 16. aprillil, kuid osa muudatusi jõustub hiljem. Näiteks uuele pensionifondide põhiteabe lahendusele üleminek eeldab ettevalmistusi ning see muutub kättesaadavaks 2027. aasta 1. veebruarist.
