Eesti inimesed kaotasid kuuga petturitele üle 1,7 miljoni euro

Politsei- ja piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed maikuu jooksul petturitele üle 1,7 miljoni euro, millest ligi miljoni moodustasid pangapettused. Aasta esimese viie kuuga on kelmid tekitanud kahju enam kui 5 miljoni euro ulatuses.

Võrreldes möödunud ja ülemöödunud aastaga on petturite põhjustatud kahju peaaegu kahekordistunud – 2024. aasta viie kuu kahjusumma oli enam kui 2,8 miljonit eurot, aasta varem 2,6 miljonit. Samal ajal on kasvanud ka kelmusjuhtumite arv ligikaudu veerandi võrra ning kahjud on suurenenud kõigis kelmuseliikides.

Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul näitab politsei- ja piirivalveameti statistika, et keskmiselt õnnestub petturitel ühe juhtumi kohta inimestelt välja petta suurem summa kui varasematel aastatel.
„Kui varasematel aastatel on kõige rohkem raha kaotatud investeerimiskelmustega, siis tänavu on esikohale tõusnud maksepettused,” nentis Talihärm.

Üheks tänavu levinumaks skeemiks on mitmeastmelised petukõned

Esmalt võtab ohvriga ühendust väidetav mobiilioperaator, tervisekassa või sotsiaalkindlustusamet, paludes uuendada lepingut või kanda üle hüvitised, kasutades ohvri PIN-koode. Seejärel võtab ohvriga ühendust väidetav pangatöötaja, kes hoiatab kahtlaste tehingute või laenukatse eest ning soovitab kanda raha „turvalisele kontole“. Mõnikord saadetakse ohvri juurde ka kuller, kellele antakse üle sularaha või pangakaardid.

Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juhi Veiko Kiige sõnutsi võiksid kahjud olla veelgi suuremad, kui pankade kaitsemeetmed poleks nii tõhusad.
“Pangad teevad olulisi investeeringuid pettusevastastesse lahendustesse, mis suudavad tõkestada suure osa pettusejuhtumitest. Siiski on suur roll pettuste tõkestamisel ka pangakontorite töötajatel, kes annavad endast kõik, et petturite mõju alla sattunud inimesele olukorda selgitada ja tema raha kaitsta,” rääkis Kiik.

Kahtlased investeerimisplatvormid lubavad kiiret tootlust

Samuti sagenevad juhtumid, kus inimesed jätavad oma andmed internetis reklaamitavale „investeerimisplatvormile“ lootuses kiirele tootlusele. Pärast sissemakse tegemist palutakse ohvril teha veel ülekandeid või tasuda väljamaksetasud, kuid tegelikkuses raha tagasi ei saa.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas rõhutas, et pettuse ohvriks võib langeda igaüks.
„Peamine on oma lähedastega rääkida, hoida neid hetkel levivate petuskeemidega kursis ja hoiatada võimalike ohtude eest, sest sedasi on petturitel raskem ohvreid leida ja enda eesmärke täita,” lisas Haugas.

Kelmuste mustrid muutuvad pidevalt

Lisaks on levinud kauba või teenusepettused, kus raha võetakse, kuid kaupa ei saadeta. Samuti helistatakse pereliikme nimel, väites, et ta on põhjustanud õnnetuse ja vajab kiiret rahalist abi, et vältida kriminaalmenetlust või katta ravikulusid.

Pangaliit alustas 26. mail pettuste tõkestamise kampaaniat “Petturil on mitu nägu”, mille eesmärk on suurendada teadlikkust erinevatest petuskeemidest ning tuletada inimestele meelde: kui asi puudutab raha, tuleks alati võtta aega ja kontrollida infot, mitte tegutseda impulsiivselt.

Allikas: BNS