Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6 protsenti, tööhõive määr 67,4 protsenti ja tööjõus osalemise määr 73,7 protsenti.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva sõnul ulatus töötute arv esimeses kvartalis 64 200 inimeseni, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6 protsendi peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ märkis Vassiljeva.
Töötuid mehi on rohkem kui naisi
Meeste töötuse määr oli 9 protsenti ja naiste oma 8,2 protsenti. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7 protsenti. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ lisas analüütik.
Eriti teravalt kerkis esile pikaajaline töötus – aasta või enam tööta olnud inimeste arv kasvas 3200 võrra, ulatudes 16 000 inimeseni. „Vähem kui kuus kuud tööta olnud inimesi oli 38 100, mis on 1700 võrra rohkem kui aasta varem ja 4800 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis,“ ütles Vassiljeva.
Hõivatute arv ulatus esimeses kvartalis 681 600 inimeseni, mis tähendab aastaga 11 700 inimese suurust langust. Enim vähenes tööhõive Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Tallinnas. Tööhõive määr oli 67,4 protsenti, mis on protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aasta samal ajal.
„Piirkonniti olid erinevused suured: tööhõive määr suurenes Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal ja Kesk-Eestis – eriti Ida-Virumaal, kus see tõusis 3,3 protsendipunkti võrra. Samas Lääne-Eestis vähenes tööhõive määr 3,4 protsendipunkti võrra ning väiksemaks jäi see ka Lõuna-Eestis ja Tallinnas,“ selgitas Vassiljeva.
Soopõhiselt vähenes hõivatud naiste arv 6900 ja meeste arv 4800 võrra. Sektorite lõikes oli suurim langus tööstuses, ehituses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalanduses. Teenindussektoris seevastu kasvas hõivatute osakaal, jõudes 73,8 protsendini kõigist hõivatutest.
Ettevõtjate arv on languses
Hõive langus tulenes peamiselt ettevõtjate arvu vähenemisest – üksikettevõtjaid oli 2100 võrra vähem ja palgatöötajatega ettevõtjaid 7400 võrra vähem kui mullu. Palgatöötajate koguarv vähenes 1000 võrra.
„Esimeses kvartalis suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4300 inimese võrra majanduslikult mitteaktiivsete arv, keda ei loeta tööjõu hulka kuuluvaks. Kõige enam mitteaktiivseid tuli juurde Tallinnas ja Lõuna-Eestis, samas vähenes nende arv Ida-Virumaal,“ ütles Vassiljeva.
Tööjõus osalemise määr oli 73,7 protsenti, mis on aastatagusega võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra madalam.
Rahvaarv tervikuna langes võrreldes 2024. aastaga, sealhulgas tööealiste (15–74-aastaste) arv, mis vähenes 1900 inimese võrra. Suurim tööealiste arvu langus toimus Lõuna- ja Kirde-Eestis. Samal ajal kasvas see Kesk-Eestis ja Tallinnas. Vanuserühmadest kasvas 15–24-aastaste ja 65–74-aastaste arv, samas 25–64-aastaste oma vähenes 7600 võrra.
