Töötukassa tõdeb oma värskes tööjõuvajaduse baromeetris, et tööturg on praegu selgelt tööandja poole kaldu ehk neid ametikohti, kuhu on lihtne töötajat värvata, on aina rohkem.
Sügisese tööjõuvajaduse baromeetri tulemused on vastuolulised – kasvanud on nende ametite hulk, kuhu töötaja leidmine ei ole keeruline, kui ka nende ametite arv, kus töötajaid otsitakse taga tikutulega. Enamus ameteid on aga tasakaalu kategoorias.
Töötukassa koostab tööjõuvajaduse baromeetrit kaks korda aastas. Selle abil prognoositakse tööjõuvajadust ametite kaupa. Uuring on kokku pandud läbi tööandjate vaate, hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele aasta jooksul, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, millistel puudujääk. Andmeid kogutakse lisaks üle-eestilisele vaatele ka iga maakonna kohta – nii saab teada, kuidas on samas ametis töö leidmise võimalus erinevates piirkondades.
Kui võrrelda värske uuringu andmeid kahe aasta tagustega, siis saab selgelt öelda, et tööturg on täna tööandja poole kaldu – neid ameteid, kuhu värbamine on muutunud lihtsamaks või kus on tööjõu tasakaal – on kahe aastaga juurde tulnud. Tööjõudu on üle just sellistes klassikalistes kontoriametites – nii ei ole tööandjatel suuri probleeme näiteks andmesisestajate, müügiesindajate, töövahendajate ja infotelefoni operaatorite leidmisega. Silma torkab tööjõu ülejäägi nimekirjas üks amet – ehituse lihttööline. Samal ajal on aga päris palju muid ehitusega seotud ameteid puudujäägis – seega on praegu töö olemas nendel, kes on paremate/ laiemate oskustega.
Tööjõu tasakaalu nimekirjas on ametite hulk viimasel aastal olnud suhteliselt sama – küll aga on muutused varasemate aastatega. Seega saab nõustuda mitmete majandusanalüütikutega, et tööturg on aasta otsa tammunud sama koha peal.
Nende ametite loetelu, kuhu töötajaid on raske või väga raske leida, ei ole suures pildis aastaid muutunud. See tähendab, et inimesed, kes näiteks viis aastat tagasi võisid tööjõuvajaduse baromeetrit vaadates mõelda – äkki läheks arstiks või logopeediks õppima – oleks selle ajaga võinud juba diplomini jõuda.
Suures puudujäägis on just sellised ametid, mille omandamiseks tuleb pikemalt õppida – arstid, õpetajad, logopeedid, psühholoogid. Jätkuvalt torkab silma sotsiaaltöö tegijate puudus. See on valdkond, kus töökäte õpetamine võiks aega võtta vähem, kuid enamasti on selle töö juures mureks madal palk ja töö keeruline iseloom. Võimalik, et leiduks ka rohkem huvilisi, kui töö oleks paremini tasustatud.
Kokkuvõttes saab öelda, et tööturg on viimasel aastal olnud nagu Eesti keskmine õhutemperatuur +5 kraadi. Vesi ei jäätu, aga kuumaks ei kisu. Samas on ameteid, kuhu juba aastaid ei ole lihtne töötajaid leida ja need on ametid, mis hoiavad inimesi tervena ja targana.
Allikas: BNS
