2025. aasta jaanuaris kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13 protsenti ning import 16 protsenti, selgub Statistikaameti andmetest.
Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 331 miljoni euroni, mis on 85 miljonit eurot suurem kui aasta varem.
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. Leppmets selgitas, et Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11 ja import 9 protsenti, samas kui liiduvälistesse riikidesse suurenes eksport 19 ning import lausa 57 protsenti. Seda mõjutas peamiselt kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ja suurenenud import Türgist.
Kõige enam eksporditi elektriseadmeid, mis moodustasid 15 protsenti koguekspordist, järgnesid puit ja puittooted ning põllumajandussaadused ja toidukaubad, mõlemad 12 protsendiga. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvas enim mineraalsete toodete eksport, tõustes 42 miljoni euro võrra ehk 37 protsenti. Puidu ja puittoodete väljavedu suurenes 35 miljoni euro võrra (23 protsenti) ning elektriseadmete eksport 30 miljoni euro võrra (15 protsenti). Samal ajal vähenes mehaaniliste masinate eksport 13 protsenti ehk 17 miljoni euro võrra.
Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 13 protsenti, sarnaselt reekspordiga. Nende osakaal koguekspordis püsis 65 protsendi tasemel.
Põhiline eksport toimus naabritele
Peamised ekspordipartnerid olid jaanuaris Soome (17 protsenti koguekspordist), Rootsi (9 protsenti), Läti (8 protsenti) ja Leedu (8 protsenti). Soome eksporditi enim mineraalseid tooteid, Rootsi elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Suurim ekspordi suurenemine toimus Hollandisse – 37 miljoni euro võrra ehk 97 protsenti –, kuhu viidi rohkem puitu ja puittooteid. Samas vähenes eksport Lätti ja Venemaale kumbagi 10 miljoni euro võrra, peamiselt mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate arvelt.
Impordi poolel moodustasid suurima osa transpordivahendid (14 protsenti koguimpordist), järgnesid elektriseadmed ning põllumajandussaadused ja toidukaubad, mõlemad 13 protsendiga. Aastaga kasvas enim transpordivahendite import, tõustes 57 miljoni euro võrra (30 protsenti). Põllumajandussaaduste ja toidukaupade import suurenes 42 miljoni euro võrra (22 protsenti) ning mehaaniliste masinate import 33 miljoni euro võrra (26 protsenti). Samal ajal vähenes mineraalsete toodete import neli protsenti ehk kaheksa miljoni euro võrra.
Peamised impordipartnerid olid Läti (14 protsenti koguimpordist), Saksamaa (12 protsenti), Leedu (10 protsenti) ja Soome (10 protsenti). Lätist, Leedust ja Soomest toodi peamiselt mineraalseid tooteid, Saksamaalt aga mehaanilisi masinaid. Suurim impordi kasv tuli Türgist – 54 miljoni euro võrra ehk ligi viis korda, peamiselt transpordivahendite arvelt. Samas vähenes kaupade import Soomest 42 miljoni euro võrra, kuna mineraalseid tooteid osteti mullusest vähem.
