Riigikogu võttis kolmapäeval vastu töölepingu seaduse ja mitme teise seaduse muudatused, mis loovad võimaluse paindlikuks tööajaks ning näevad ette, et alaealistele tuleb maksta vähemalt 1,2-kordset alampalka.
Muudatused said 44 poolthäält, vastu oli 19 saadikut.
Uute reeglite järgi võib töötaja lisatundidest keelduda, kuid paindliku tööaja kokkulepe peab olema kirjalik ning tunnitasu ei tohi olla väiksem kui 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama minimaalselt kümme tundi nädalas, lisaks saab kokkuleppel töötada kuni 30 tundi veel. Arvestusperioodi lõpus tuleb töötajale esitada graafik, kus on eraldi välja toodud kokkulepitud tunnid, lisatunnid ja ületunnid.
Muudatused täpsustavad ka alaealiste tööaega
Alaealiste puhul kehtib sama põhimõte – paindliku tööaja korral tuleb neile maksta vähemalt 1,2-kordset alampalka. Põhikooli lõpetanud 15–16-aastased või 17-aastased võivad soovi ja esindaja nõusolekul töötada täiskoormusel.
Koolipäeval saavad alaealised töötada kuni kaks tundi, koolivälisel päeval viis kuni kaheksa tundi sõltuvalt vanusest. Edaspidi võivad 7–12-aastased töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ja 30 tundi nädalas – senise kolme tunni ja 15 tunni asemel.
Ametiühingud leiavad, et kuigi töötajatele on vaja paindlikkust, ei tohiks see tulla õiguste arvelt
Nende hinnangul loovad muudatused ebastabiilse töökoormuse ja sissetuleku, sest lepinguga võidakse garanteerida vaid kümme tundi nädalas ning lisatundidest ei ole töötajal võimalik hiljem loobuda. Samuti näevad nad riskina, et tööandjad saavad majandusliku keerukuse korral vähendada töötundide arvu, nihutades ettevõtlusriskid töötajatele.
Ametiühingute sõnul kaob paindliku tööaja kokkuleppe korral sisuliselt ka ületunnitöö, sest osakoormusega töötaja võib lisatunde teha kuni täiskoormuseni ilma, et tekiks ületunde või nende eest eraldi tasu.
