Alates 2025. aastast jõustunud maksutõusud on hakanud avaldama mõju Eesti elanike netosissetulekule. Kuna pangad hindavad laenutaotlusi just netotulu põhjal, on selle vähenemine oluliseks takistuseks neile, kes soovivad võtta eluasemelaenu.
Coop Panga analüüsist selgus, et keskmine netotulu on tänavu vähenenud 1,8%, mis tuleneb eelkõige tulumaksumäära tõusust. Kõrgema sissetulekuga inimeste puhul ulatub langus isegi 2,5 protsendini – eriti neil, kes jäävad tulumaksuvabastuse süsteemis maksuküüru alla. Näiteks 2500-eurose brutopalga puhul tähendas see 2024. aastal kätte saadavat 1928 eurot, nüüd aga 1880 eurot.
Laenuvõimekuse seisukohalt on oluline netosissetulek, sest pank arvestab, kui palju inimesel jääb igakuiste kulude katmiseks ja säästmiseks. Väiksem netotulu tähendab tihti väiksemat laenusummat.
Kaudsed kulud kinnisvarale
Lisaks tulumaksumuutustele tuleb arvestada ka muude maksudega, mis võivad mõjutada kodu ostmist. Näiteks:
-
Maamaks – tõusnud kuni 50% sõltuvalt omavalitsusest, mõjutab eriti neid, kes plaanivad osta teist kinnisvara või suvekodu.
-
Mootorsõidukimaks – uue maksuna avaldab see mõju selle aasta kevadest.
-
II samba maksed – võimalus tõsta sissemakset 4% või 6%-ni suurendab küll pensionivara, kuid vähendab igakuist kättesaadavat tulu.
Euribori langus ja väiksemad pankade intressimarginaalid aitavad osaliselt tasakaalustada maksukoormuse kasvu. Euribor on aastaga langenud umbes 1,5%, marginaalid umbes 0,2%. See tähendab, et kuigi palgapäeval kätte jääb vähem raha, saab selle eest potentsiaalselt rohkem laenu.
Näiteks kui varem sai klient 100 000 euro suurust laenu, siis nüüd võib see summa olla juba 115 000 eurot – eeldusel, et kõik muu on võrdne. Energiasäästlike kodude puhul on tingimused veelgi soodsamad.
Mis saab edasi?
Alates 2026. aastast on oodata maksuküüru kaotamist ja ühtset maksuvaba tulu summat – 700 eurot kõigile. See suurendab prognooside järgi netotulu keskmiselt 2,7% võrra, kõrgemate sissetulekutega inimestel kuni 7,1%. Samas jäävad mõjudest sõltuma ka muud poliitilised otsused – näiteks algselt planeeritud julgeolekumaks.
Kodu ostmise suurim takistus on omafinantseering
Koduostjate jaoks on jätkuvalt suurimaks takistuseks omafinantseering. Tallinna ja Tartu kinnisvarahindade juures võib see tähendada 10 000 – 30 000 euro suurust sissemakset, mille kogumine on paljudele keeruline. Eriti keeruline on see noortele, kes soetavad esimest kodu ja kel puudub eelnev kinnisvarast saadud tulu.
Uuringud näitavad, et enamus inimesi suudab säästa kuni 200 eurot kuus. Rohkem kui 500 eurot kuus suudab säästa vaid ligi veerand noortest.
Abi võib pakkuda riiklik käendus (EISA), millega saab omaosalust vähendada 10%-ni või perede puhul isegi 5%-ni.
Laenuvõtmine muutub lähiajal paljudele keerulisemaks tulenevalt maksukoormuse kasvust, kinnisvarahindadest ja uute maksude mõjust. Samas võib euribori langus pakkuda teatud leevendust. Kuni maksuküüru kaotamiseni ja netotulu tõusuni võib aga mitme koduostja jaoks olla praegu keeruline aeg.
Allikas: BNS
