Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. SKP jooksevhindades oli 10,5 miljardit eurot ning kasvukiirus oli sama mis teises kvartalis.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et kuigi majandus on kaks kvartalit järjest pisut kasvanud, oli suurem osa tegevusalade panusest endiselt tagasihoidlik. Kõige suurem mõju kasvu tekkimisele oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus suurenes 7,9 protsenti — sellist tulemust nähti viimati 2021. aasta lõpus. Samas oli tootmismaht ise veel nõrk.
Töötleva tööstuse kõrval panustasid SKP kasvu enim ka energeetika (21,5 protsenti) ja kinnisvaraalane tegevus (4,4 protsenti). Majandust pidurdasid aga eelkõige hulgi- ja jaekaubandus (-6,9 protsenti), veondus ja laondus (-6,9 protsenti) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-4,5 protsenti).
Kolmandas kvartalis suurenes lisandväärtus kokku 0,5 protsenti. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus jäi mullusega võrreldes samale tasemele, finantssektor vähenes 0,2 protsenti ning mittetulundussektor 0,9 protsenti. Valitsemissektori lisandväärtus kasvas 3,3 protsenti – kiireimas tempos viimase kuue kvartali jooksul.
Kuigi käibemaksumäär tõusis, kasvas ka käibemaksu laekumine
Netotootemaksud suurenesid 3,4 protsenti ning koos lisandväärtusega moodustasid need suure osa SKP kasvust.
Eraisikute tarbimine vähenes 0,6 protsenti. Suurima mõju andsid väiksemad kulutused alkoholile ja tubakale, majutus- ja toitlustusteenustele ning transpordile. Kõige rohkem kasvasid kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, haridusele ja kodusisustusele.
Valitsemissektori tarbimine kasvas 3,4 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2024. aasta teisest kvartalist.
Investeeringud vähenesid kolmandas kvartalis 0,7 protsenti. Languse peamine põhjus oli ettevõtete väiksem investeerimine masinatesse ja seadmetesse (-27,3 protsenti). Positiivse poole pealt suurenesid investeeringud eluruumidesse (12,1 protsenti) ning valitsemissektori investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (8,8 protsenti).
Väliskaubandus näitas kolmandas kvartalis taas tugevamat kasvu
Eksport suurenes 5,7 protsenti ja import 5,6 protsenti. Ka netoeksport püsis plussis – Eestist müüdi 147 miljoni euro võrra rohkem kaupu ja teenuseid kui sisse osteti.
Kaupade eksport kasvas 3,9 protsenti ja import 3,6 protsenti, mida mõjutas metallitoodete, mitterahakulla, toornafta ja maagaasi kaubavahetuse kasv. Teenuste eksport suurenes 8,1 protsenti tänu arvuti-, töötlemis- ja äriteenustele. Teenuste import kasvas 9,8 protsenti, mille tõid peamiselt muud äriteenused, maanteetransport, ehitus ja ladustamine.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas teise kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti ja mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti.
