Kaubandus-tööstuskoda leiab, et välismaalaste seaduse muudatused, mis lihtsustavad välistööjõu kaasamist tööjõupuudusega sektorites, on ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks hädavajalikud.
“Sobivate oskustega tööjõu puudus on üks Eesti majanduse suurimaid arengupidureid. Kui soovime, et meie majandus kasvaks ja maksulaekumistest suudaksime ka tulevikus tagada avalike teenuste toimimise, siis peame looma võimalused kvalifitseeritud võõrtööjõu kaasamiseks. Kuid samaaegselt tuleb ka tegeleda haridussüsteemi kaasajastamisega ning ümberõppe võimaluste laiendamisega,” ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Paltsi sõnul ei saa välistööjõud kunagi täielikult asendada kohalikke töötajaid, kuid see aitab katta tööjõupuudust valdkondades, kus eestlastel napib oskusi või motivatsiooni – sõltumata palgatasemest.
Eelnõu kohaselt asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. See tähendab, et teatud tegevusaladel saab väljastada tähtajalise elamisloa ilma töötukassa loata ja sisserände piirarvu arvestamata.
Samuti nähakse ette palgakriteeriumi erisus – tööandja peab maksma välistöötajale vähemalt 80 protsenti keskmisest brutokuupalgast.
Palts toonitas, et juhitud rändepoliitika peab olema lahutamatu osa Eesti majanduspoliitikast. Tema sõnul tähendavad muudatused olulist sammu edasi.
“Selgetest ja tõendatud vajadustest lähtuvate erisuste tegemine välismaalaste seaduses on vajalik ja igati õigustatud, sest see aitab tõsta ettevõtete loodavat lisandväärtust ning toetab oluliselt meie majandust,” lisas ta.
