Organiseeritud kuritegevust uurides leidis tollane politseiuurija ja nüüdne juhtimise ja meeskonnatöö koolitaja Mats Päeske mitmeid paralleele, kuidas meeskonnad – olgu nad hea või paha peal väljas, edukalt toimivad. Niisiis võib öelda, et organiseeritud kuritegevusest on juhtimisel paljugi õppida.
Suhtlemisoskus aitab kustutada nii mõnegi plahvatusohtliku olukorra
Mats ei mõlgutanud poisipõlves kuigi palju mõtteid, kas hakata tuletõrjujaks, mehaanikuks või postiljoniks. Valik oli kindel – isa jälgedes politseinikuks. „Mulle oli selle juures oluline inimeste aitamine ja missioonitunne, et su töö on mõttekas, teed midagi olulist.“
Enne uurijaks saamist tuli mõned aastad tegutseda patrullis või piirkonnapolitseinikuna. Siis tuli tegemist teha peamiselt inimestega, kel on vägivalla- ja alkoholiprobleemid.
Tõsi, Eestis pole päris nii nagu märulifilmidest näha võib, ent ohuolukordi tuleb ikka ette. „Ise tuleb olla ettevaatlik ja käituda õigesti. Mitmeid ohuolukordi saab ära hoida, kui lihtsalt räägid inimestega.“
Näiteks kui lähed öötundidel paluma noortekampa, et nad muusika vaiksemaks paneks, võib vägijook ja lõvikonserv mõjuda nõnda, et politseivorm on nagu punane rätik härjale.
„Kui ümber tekib ring kümnest mehest ja oled üksi või kahekesi, võib olukord kergelt eskaleeruda. Seal õpidki suhtlemist ja probleemide lahendamist.“
Kui tuleb aga uurida vägivallajuhtumeid, on vaja palju mõistmist ja kaastundlikku meelt. Kui lähed üle kuulama jutuga, et vastas istub paha vägivallatseja, siis suud ei avane. Aga tõendite jaoks on oluline, et kahtlusalune räägiks oma loo ära. Uurimise eesmärk on saada teada tõde, mis juhtus. „Kui sa tahad aru saada, miks keegi näiteks pussitas oma sõpra, pead päriselt kuulama, mis tema peas toimub. Ükski inimene ei ütle, et ma olen lihtsalt halb, tahan kõike hävitada. Enamasti on selle taga lugu, kuidas näiteks sõber käitus temaga ebaõiglaselt.“
Ajaga hakkas see Matsi aina rohkem huvitama. Mida keerulisem juhtum, seda enam hakkas huvitama taustsüsteem. Kogu aeg oli taustal analüüs, et korra mõelda – mis peaks juhtuma, et mina nii käituksin?
Organiseeritud kuritegevuses tehakse koostööd süsteemselt
Peagi kutsuti Mats narko ja organiseeritud kuritegevuse uurijaks. Seal polnud enam tegu jommis noortega või semudega, kes klaasi taga tülli olid läinud. Organiseeritud kuritegevus tähendab, et kurjategijad teevad teadlikult ja süsteemselt koostööd, et kuritegelikul viisil raha teenida. Seal ei ole ka kannatajaid, kellest niidiotsa harutama hakata. Peab ise looma kontakti nendega, kellel on infot, nii et igapäevasteks kolleegideks saidki erinevad narkomaanid ja kurjategijad. Aga miks nad peaksid uurijale suud paotama, seda enam, et neil pole selleks mingit kohustust ega kasu?
Nii pidi vaikselt hakata üles ehitama võrgustikku. Näiteks võtab patrull kellegi kinni ja uurija läheb ja räägib temaga. See nõuab aga üksjagu usalduse loomist ja nuputamist, kuidas tagada, et koostöö saaks sujuda ja informaator oleks kaitstud. Ja muidugi ka suhtluskunsti ning taaskord mõistmist, et inimese lugu päriselt ära kuulata. „Paljud narkomaanid ei arva, et see oleks hea elu ega salli paljusid, kes müüvad. Nad on nõus politseid aitama, aga muidugi on neil hirm, mis neist saab. Tuleb leida nurk, kuidas neile läheneda ja tekitada usaldus.“ See on aastatepikkune töö.
„Mul oli üks allikas, kellega suhtlesime aastaid. Alguses ta ei julgenud väga rääkida ja testis mind, kas mind saab ikka usaldada. Aga siis rääkis aina keerulisemaid struktuure.“
Kui seda, et mõni naabrimees kanepiga kaubitseb, võib teada igaüks, aga narkomaailmas on hierarhia, et mida suurem diiler, seda vähesemad teda teavad. Seda enam peab õigete inimesteni jõudma. Vaikselt harutades ei ole see aga võimatu, sest inimsuhted ongi keeruline. Piisab sellest, kui keegi ei salli teist ja on mingi isiklik vimm, aga koostöö tegemine paneb ka tundma, et on õigluse poolel ja eks on põnev ka.
Inimlikku vestlust on võimalik pidada igaühega
Mats võtab kokku, et uurija töös on ülioluline koostöö. Kui politsei ja pätt on kohe eos erinevatel pooltel, ei tahagi viimane rääkida. Kui aga kuulad, mis on tema arusaam olukorrast ja miks ta nii käitub, võtab vestlus märksa teistsuguse suuna. „On hästi oluline, kuidas sa teistesse suhtud. Kui käitud nagu inimesega, ei valeta ega peta, pole mingit vimma ja nad saavad aru, et see on mõlemapoolne töö.”
“Tema teeb oma asja, mina oma.“
Ka siis, kui räägid vaid tööst, ei saa suhet üles ehitada. Tõsi, päris oma isiklikke peredetaile uurija ei jaga, ent inimlik vestlus saab tekkida näiteks ühisest huvist. Kui selgub, et mõlemad jälgivad korvpalli, tekib sellest kohe arutelu mõne vaadatud mängu üle ja aitab luua sidet. Nii on oluline suhtlemine ja mõistmine ka meeskonnatöös.
Endine politseiuurija, juhtimise ja meeskonnatöö koolitaja Mats Päeske. Foto: Jane Vogt
Ühise eesmärgita on meeskonnal raske toimida
Ühel hetkel tekkis Matsil tunne, et tahaks rohkem tiibu sirutada ja saada rohkem vastutust. Ta muigab, et polnud kunagi tööintervjuul käinud, ent kui nägi Wise’i kuulutust, kandideeris nii muuseas. Ja nii elu läkski, et Matsist sai juht, kes hakkas palkama tipptegijaid ja oma valla kogenud juhte.
„Nägin palju mustrit, et juhid, kes olidki väga head, ei saanud üldse aru, mida nad õigesti teevad. Tegid õigesti, ent ei saanud aru, miks. Teisalt ka juhte, kes keerulistes olukordades jooksid natuke kokku ja polnud selgust, mida tegema peaks. Hakkasin mõtlema, kuidas seda lahendada.“
Enamus koolitusi, mida Mats leidis, olid pigem teoreetilised, et lähed ja kuulad. Aga seda, mida õige juht teeb, võib ju tehisarultki kuulata ja saab vastuseid, et sea eesmärgid, räägi oma inimestega. Ta mõistis, et lugemisest ja kuulamisest pole kasu. Inimesed peavad saama ka ise rääkida ja väljendada oma mõtteid. On vähe abi sellest, kui öeldakse, et juht teeb nii. Tuleb läbi rääkida, milline peaks konkreetne meeskond olema.
Oma tiimist ja ettevõttest väljapoole vaadates märkas Päeske, et paljudes ettevõtetes on veelgi hullem – kohati ei saa inimesed üldse aru, miks nad oma tööd teevad. Selliselt on meeskonnal väga raske toimida, kui ei saada aru, mis üldse töö eesmärk on.
„Enamasti kui küsida, mis tööd sa teed, öeldakse rida ülesandeid, aga kui küsid, mis läheb paremaks, kui neid täita, seda ei teata. Juhid peaksid meeskonnale rohkem seda selgust andma.“
Paralleelid minevikust
Mats hakkas ka minevikust tõmbama paralleele, miks ja kuidas inimeste grupp hästi töötab. Olgu see siis väljas hea või paha peal.
„Meeskonna tekkimiseks on vaja kaht asja. Ühine eesmärk ja koostöö.“
Endise uurijana märkas ta ka, et paljud juhid ei kuula inimesi. Neile tundub, et töötajad vinguvad või ei taha muutustega kaasa minna. Kui võtta inimesi probleemina, siis meeskond ei saakski toimida. „Meeskond tahab asju paremini teha, aga juhtkond peab neid kuulama.“ Uurijatöö on paljuski seotud ka coachingstiiliga. Ülekuulamisel ei tohi küsida suunavaid küsimusi, vaid peab need esitama neutraalselt ja avatult. „Sa ei tohi küsida, kas sa olid seal. Avatud küsimus on mitte „kas“ küsimus, vaid „mis“, „kus“.
Coachingus on sama – ei tohi inimesi suunata, vaid küsima avatud küsimusi. „Hakkasin juhina ka küsima avatud küsimusi, mul ei olnud ka vastuseid. Kui inimene tuli murega, aitasin tal endal vastuseni jõuda.“
Muidugi ei tähenda see, et igale küsimusele oleks vastus: „Aga kuidas sa arvad?“ Kui näiteks küsid probleemi peale, mida sa oled proovinud ja miks need asjad ei toiminud, saad ise ka selgust ja võtad kinni, mis toimub. Kuulatav aga hakkab edasi mõtlema ja nii sünnivadki koostöös lahendused.
