Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll selgitas, et 2021. aastal jõustunud teise pensionisamba muudatused tekitasid Eesti majanduses erakordse likviidsusšoki, kui viiendik kogujaist otsustas oma kogutud raha välja võtta enne pensioniiga.
Ühe kuu jooksul lisandus majandusse 1,34 miljardit eurot, mis moodustas tollal 4,6% SKP-st. Riik peatas tulumaksu osa, ülejäänud raha kanti inimeste kontodele. Väljamakse keskmine suurus vastas umbes 7,5 kuu netosissetulekule.
Selline rahasumma suurendas märgatavalt tarbimist ja hoiuseid, vähendades samas tarbimislaenude jääki. Tarbijahinnad kasvasid 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta teise kvartalini kvartalite lõikes 1–2 protsendipunkti võrra.
Esimese laine lahkujate tarbimiskulud moodustasid 12% kogu elanikkonna tarbimisest. Nad kulutasid suure osa lisatulust tarbimisele ning olid madala likviidsuse ja suure laenukoormusega. Nende hoiused moodustasid vaid 4% kõigist hoiustest, samas kui tarbimislaenude jäägist 46% ja eluasemelaenudest 20% olid nende nimel. Samuti puudus enamikul neist võlakirjadesse ja aktsiatesse investeerimise kogemus – lahkujate varad neis varaklassides moodustasid vaid 0,2 protsenti kõigist Eesti elanike võlakirjadest ja aktsiatest.
“Arvestades, et väljamaksed tehti septembris ja sellest olid mõjutatud vaid 12 protsenti täiskasvanutest, tähendab see nende jaoks väga suurt kuist tarbimiskasvu. Hinnanguliselt said nad tarbida 87 protsenti rohkem kui eelneval kuul,” rääkis Meriküll.
Väljamaksete mõju oli tugevaim esimese kuu jooksul
Järgnevatel kvartalitel püsis tarbimine keskmisest kõrgemal. Hoiused kasvasid 8,5% ja riskantsed investeeringud 6,2%, kuid nende kasv aeglustus hiljem. Suurim pikaajaline mõju avaldus tarbimislaenude vähenemises, mille jääk vähenes kolme kvartaliga 250 miljoni euro võrra.
Eluasemelaenude jäägile statistiliselt olulist mõju ei täheldatud.
“Analüüsides väljavõetud pensionisäästude mõju leibkondade finantsnäitajatele, leiame, kuidas jagunes pensionisäästude kasutamine. Tulemused näitavad, et aasta pärast esimeses laines tehtud väljamakseid oli pool rahast endiselt hoiusena arvel, 30 protsenti oli kasutatud tarbimislaenude tagasimaksmiseks ning 15 protsenti oli kulunud tarbimisele,” märkis Meriküll.
Tema sõnul ei olnud Eesti reformi eesmärk kriisiaegne majandustugi, kuid väljavõetud summad olid suured ning mõjutasid tarbimist siiski oluliselt.
“Oma teadustöös jõudsime järelduseni, et muudatus kiirendas 2021. aasta neljandast kvartalist kuni 2022. aasta teise kvartalini Eesti hinnakasvu ühe-kahe protsendipunkti võrra kvartalis. Analüüsi kohaselt põhjustas teise pensionisamba vabakslaskmine üheksa kuuga täiendava hinnatõusu, mis kokku jäi vahemikku neli kuni 12 protsenti,” ütles Meriküll.
Kuigi tegemist oli suure hinnatõusuga, viitas Meriküll, et osa hinnatõusust taandus hiljem, kui nõudlus vähenes.
“Lisaks jagasime tarbijahindade kasvu oma analüüsis nõudlus- ja pakkumispoolseteks teguriteks ning leidsime, et suur nõudlus toodete ja teenuste järele põhjustas kiiremat hinnakasvu 2021. aasta kahes viimases kvartalis. Mõlema lähenemise hinnangud viitavad, et kirjeldatud likviidsusšokk kiirendas 2021. aasta lõpu ja 2022. aasta alguse hinnakasvu. Enim olid mõjutatud selliste tarbimiskategooriate hinnad nagu rõivad, koduhooldusvahendid, sõidukid ja paljud vaba aja veetmise võimalused,” lisas ta.
