Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 1,2 protsenti. Kogu 2024. aasta kokkuvõttes vähenes SKP siiski 0,3 protsenti. Eelmise aasta viimase kvartali SKP oli jooksevhindades 10,6 miljardit eurot ja aasta kokkuvõttes 39,5 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes 2024. aasta neljandas kvartalis 10 kvartalit kestnud majanduslangus. Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis.
Energeetikasektor ja kinnisvara vedasid majanduskasvu
Majandust toetasid enim energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21 protsenti, ning kinnisvaraalane tegevus ja info ja side, kus kasv oli 5,7 protsenti. Ka töötlev tööstus näitas väikest tõusu, kasvades 0,5 protsenti, ning kaubanduse lisandväärtus suurenes 0,8 protsenti.
Negatiivse panuse andis ehitussektor, mille lisandväärtus vähenes 12,9 protsenti. Ka veondus, laondus ning haldus- ja abitegevused mõjutasid majandust negatiivselt.
Eratarbimine ja maksutulud kasvasid
Eratarbimine suurenes 1,2 protsenti, kusjuures enim kasvasid kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, transpordile ning infole ja sidele. Riiete ja jalatsite ostmine vähenes märgatavalt ning kulutused toidule ja eluasemele olid samuti languses.
Maksutulude mõju SKP-le oli positiivne, kusjuures kasvu vedasid käibemaks ja kütuseaktsiis.
Investeeringud jätkasid langust
Investeeringud vähenesid neljandas kvartalis 10,3 protsenti. Eriti tugevalt langesid valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse (-24,4 protsenti) ning masinatesse ja seadmetesse (-26,3 protsenti). Samuti vähenesid oluliselt kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, kuid investeeringud transpordivahenditesse kasvasid lausa 71,9 protsenti.
Väliskaubandus elavnes
Neljas kvartal tõi kaasa väliskaubanduse kasvu. Kaupade ja teenuste eksport kasvas 3,2 protsenti ning import 3,5 protsenti. Kaupade väljavedu suurenes 4,9 protsenti, eriti puidu- ja metallitoodete arvelt. Teenuste eksport kasvas tagasihoidlikult 0,5 protsenti, kuid teenuste import vähenes 3,2 protsenti.
Majanduse paranemine oli aastaringselt aeglane
Kuigi majandus hakkas aasta lõpus taastuma, oli kogu 2024. aasta jooksul märgata aeglast paranemist. Eratarbimine näitas aasta lõpus kasvumärke, kuid investeeringud jäid langusse. Majanduse kasvu pidurdasid enim ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus, samas kui kinnisvara, info ja side ning põllumajandus mõjusid positiivselt.
