Eesti on täitnud valitsuse seatud eesmärgi suunata 2025. aasta lõpuks majandusse vähemalt 25 protsenti käesoleva Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi toetustest. Kokku on Eesti majandusse jõudnud ligi 850 miljonit eurot, mis paigutab Eesti Euroopa Liidu kiireimate toetuste rakendajate hulka.
Ainuüksi 2025. aastal maksti struktuurivahendite toetusi välja 541 miljonit eurot. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses viiendal kohal. Kogu rahastusperioodi jooksul investeeritakse Eestisse EL-i struktuurifondide kaudu kokku 3,4 miljardit eurot.
Valitsus seadis eelarveperioodi alguses selged eesmärgid toetuste kasutamise tempole, et Eestile eraldatud raha jõuaks õigeaegselt ja tulemuslikult majandusse.
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingase sõnul viibis rahastusperioodi algus kogu Euroopa Liidus COVID-kriisi ja taasterahastu kiire kasutuselevõtu tõttu, kuid Eesti on nüüdseks saavutanud väga hea tempo.
„Projektidele on eraldatud juba 82 protsenti kogu toetussummast ehk 2,8 miljardi euro väärtuses projekte üle Eesti on töös. 2025. aastaks seatud vahe-eesmärk – jõuda väljamaksetega 25 protsendi tasemele – sai möödunud aasta lõpus täidetud,“ ütles Tomingas.
Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams rõhutas ministeeriumide, rakendusüksuste ja toetuse saajate koostööd. Tema sõnul tegutseti aasta lõpus ühtse meeskonnana ning otsused sündisid kiiresti. Just toetuse saajate aktiivne tegutsemine on olnud võtmetähtsusega, et raha jõuaks reaalselt Eesti majandusse.
Toetuste väljamaksed on suunatud eelkõige Eesti jaoks strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, eriti taristuarendusse. Raudteetranspordi arendamiseks eraldatud 342 miljonist eurost on 2025. aasta lõpuks välja makstud üle 53 protsendi ehk ligikaudu 182 miljonit eurot. Nende investeeringute hulka kuuluvad muu hulgas Tallinna–Tapa–Narva ja Tapa–Tartu raudteeliinide elektrifitseerimistööd.
Oluline roll on ka maanteetranspordi arendamisel. 159 miljonist eurost on välja makstud ligi 60 miljonit eurot ehk 38 protsenti, sealhulgas Via Baltica 2+2 teelõikude rajamiseks. Need investeeringud parandavad ühenduvust ja liiklusohutust ning toetavad majanduse konkurentsivõimet.
Vahe-eesmärgi täitmisele aitas oluliselt kaasa tulemuspõhise rahastamise laiem kasutamine. See võimaldab teha väljamakseid kiiremini ja väiksema halduskoormusega, keskendudes kuludokumentide kontrollimise asemel saavutatud tulemustele. Näiteks hinnatakse toetuse kasutamist selle järgi, kas kokkulepitud eesmärk – näiteks uue lasteaia valmimine – on täidetud.
Praegu rakendatakse 28 protsenti kogu toetuste portfellist lihtsustatud rahastamisviiside kaudu ning Eesti on selles osas teistele liikmesriikidele eeskujuks. Järgmisel rahastusperioodil aastatel 2028–2034 on plaanis minna täielikult üle tulemuspõhisele rahastamisele.
Kuigi vahe-eesmärk on täidetud, jätkub töö struktuurivahendite rakendamisel ka edaspidi. Rahastusperioodi teine pool seisab alles ees ning 2026. aastal jätkub toetuste kasutamine järgmiste eesmärkide saavutamiseks.
Fookuses on taristu- ja majandusarengut toetavad investeeringud, sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevused ning uued kaitsevaldkonna projektid, mis tugevdavad Eesti julgeolekut ja vastupanuvõimet. Eesmärk on hoida väljamaksete tempot kõrgel ning tagada, et Euroopa Liidu toetused toetaksid maksimaalselt Eesti majanduskasvu ja strateegilisi prioriteete.
Allikas: BNS
