2024. aastal asutasid e-residendid Eestis rekordiliselt 4818 uut ettevõtet, mis tähendab keskmiselt 400 uut äriühingut kuus.
E-residentidelt ja nendega seotud ettevõtetelt laekus riigikassasse 66,8 miljonit eurot, mis sisaldab tööjõumakse, dividendide tulumaksu ning Eesti digi-ID taotlemise ja ettevõtte registreerimise tasusid.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo toonitas, et e-residentsuse programmi lähitulevik on väga tähtis Eesti majanduse kasvu seisukohalt. Ta lisas, et iga euro, mis investeeritakse e-residentsusesse, toob Eestile vähemalt 8 eurot tagasi.
2024. aastal aastal liitus 11 484 uut e-residenti, mis on 5% rohkem kui 2023. aastal. Lisaks loodi e-residentide poolt rekordilised 4818 ettevõtet, samuti 5% rohkem kui 2023. aastal. Kõige rohkem uusi ettevõtteid asutati Hispaania kodakondsusega e-residentide poolt, koguni 711, Ukraina kodakondsusega oli e-residente 387, Türgi kodakondsust omas 305 ja Saksamaa kodakondsust 299 e-residenti.
2024. aastal oli iga viies ettevõtte asutaja Eestis e-resident.
E-residentsuse juhi Liina Vahtrase sõnul on programm viimase aasta jooksul pakkunud positiivset arengut kuna aina rohkem ettevõtjaid leiavad tee Eestisse – iga viies eelmisel aastal Eestis loonud ettevõtte asutaja oli e-resident. Vahtras lisas veel, et keskenduma peab ka sellele, et need ettevõtted saaksid Eestis kasvada ja maksutulu tuua. Tema sõnul keskendub 2026–2029 aastate strateegia sellele, et e-residendid tooksid Eestisse mitte ainult ettevõtted, vaid ka töötajad, muutes ettevõtete loomise kiiremaks ja lihtsamaks.
Hea näite e-residentsuse majanduslikust mõjust annab Vahtra sõnul PRNEWS, Ukraina e-residendi loodud sisuturundusplatvorm, mille Eesti kontoris töötab 21 inimest. Ettevõtte käive kasvas 2024. aastal 30% võrra, ulatudes 5,2 miljoni euroni. PRNEWS tasus Eestis makse üle 375 000 euro ning prognoositakse, et 2025. aastal tõuseb tööjõumaksude tasumine 50% võrra.
2024. aastal laekus e-residentide ettevõtetelt 63,6 miljonit eurot maksutulu, millest suurem osa, 45 miljonit eurot (71%), tuli tööjõumaksudest. Ülejäänud 18 miljonit eurot (29%) tuli enamuses dividendide tulumaksust. Samuti oli programmi haldamise kulud kokku 7,5 miljonit eurot. E-residentsuse programmi kogukulud kõigi riigiasutuste jaoks 2024. aastal ulatusid 7,5 miljoni euroni.
E-residentsuse programm loodi 2014. aastal eesmärgiga pakkuda välismaa kodanikele turvalist juurdepääsu Eesti e-teenustele. Tänaseks on Eesti e-residendid asutanud ja kaasasutanud üle 33 800 ettevõtte. E-residentsuse senine majanduslik mõju on olnud 274 miljonit eurot.
